Sirvi Autor "Ool, Mirjam" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Ärevuse seos tähelepanu ja kontrolli enesekohaste hinnangutega ärevushäiretega inimestel
(Tartu Ülikool, 2015) Ool, Mirjam; Luuk, Aavo, juhendaja; Luuk, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tähelepanu kontrolli teooria (Attentional Control Theory) kirjeldab ärevuse mõju kognitiivsele sooritusele ning seletab seda, kuidas kõrgema ärevusega inimestel ei pruugi tegelik tähelepanu sooritus madalama ärevusega inimestest kehvem olla. Kõrgema ärevusega inimesed kasutavad rohkem kompensatoorseid strateegiaid, et vähendada ärevuse negatiivset mõju tähelepanule (Eysenck & Derakshan, 2010). Töö tulemused näitavad, et ärevushäirega inimesed hindavad enda tähelepanu ja kontrolli võimekust madalamaks kui kontrollgrupp, samuti on nende tegelik tähelepanu võimekus madalam. Sellegipoolest enesekohased hinnangud ei ole seotud nende tegeliku tähelepanu võimekusega. Töös kasutatud modifitseeritud STICSA skaalad (State-Trait Inventory for Cognitive and Somatic Anxiety) ning Ärevuse intensiivsuse analoogskaala (Visual Analogue Scale for Anxiety) osutusid usaldusväärseteks ärevuse mõõdikuteks ärevushäiretega inimestel, kuid mitte kontrollgrupil. Tähelepanu ja kontrolli raskuste uurimisest ärevushäiretega inimestel võiks kasu olla ärevushäirete ravis, saades täpsemini aru, millele suunata rõhk patsiendi tähelepanu kontrolli parandamisel.
Vastamissituatsiooni ja küsimustike järjekorra mõjud sotsiaalse soovitavuse küsimustiku SDS-17 tulemustele
(Tartu Ülikool, 2012-03-14) Ool, Mirjam; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The study investigated how social desirability score is influenced by the situation in which the questionnaire was answered and which questionnaire was answered first. To measure and to reduce social desirability responding the SDS-17 scale was presented in accordance with the double-rating method. This method involved a pre-test, in which respondents answered to the questionnaire the way they think others would answer and after that filled in the identical self-report form. The research method consists in comparing the social desirability scale results in an application competition condition and in a neutral re-test situation. The results showed that the applicants had higher social desirability rate in competition condition compared to neutral situation, but the pre-test did not have any statistically significant influence on the self-report results. It is supposed that former responding to the social desirability questionnaire might still have an influence to the later responses to the personality questionnaire. Keywords: social desirability, SDS-17, double-rating method, personnel selection