Sirvi Autor "Org, Andrus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika
(2017-04-18) Org, Andrus; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirjas uurin eesti ulmekirjanduse žanreid ja nende poeetikat üldiste žanriteoreetiliste arusaamade ning spetsiifiliste žanrikirjelduste taustal, kaasates käsitlusse arvukalt ulmekirjandus-tekste. Kõige laiemas tähenduses hõlmab ulmekirjandus mitmesuguseid fantastilist laadi tekste (nii täiskasvanute kui ka laste- ja noortekirjandusest), milles kujutatud fiktsionaalsed maailmad erinevad mingi olulise tunnuse või omaduse poolest realismile omastest asjaoludest ja võimalikkuse tingimustest. Töös juhindun käesoleva sajandi eesti kirjanduskriitikas levinud tavast liigitada ulmekirjandus kui mastaapne superžanr kolmeks põhižanriks: ime-, õudus- ja teadusulmeks. Kirjeldan ja analüüsin eesti ulmekirjanduse põhi- ja alamžanreid, rakendades žanripoeetika vaatlusel deskriptiivset ja komparativistlikku lähenemisviisi. Ulmežanrite piiritlemine ja žanritekstide määratlemine on kahtlemata keerukas tegevus, sest ulmekirjanduse poeetilised võtted on teoseti äärmiselt variatiivsed ja sageli eklektilised, moodustades kas kanoonilise žanriulme või sporaadilise piirialaulme kihte. Töö pakub põhjaliku sissevaate eesti ulmekirjanduse ühte võimalikku žanrisüsteemi, mis hõlmab tekste alates 19. sajandi keskpaiga kunstmuinasjutust kuni 21. sajandi alguse aurupungini. Väitekirja osaks on seitse artiklit, milles olen tegelenud ulmekirjanduse teoreetilise määratlemise ja mõtestamisega, aga ka mitmete žanrispetsiifiliste küsimustega peamiselt eesti ulmeproosale keskenduva žanrianalüüsi näitel. Töö üldisest eesmärgipüstitusest tulenevalt vaatlen eesti ulmekirjanduse žanripoeetilisi tunnusjooni, süvenedes eri žanrite (nagu ime- ja õudusulme, alternatiivajaloo, maagilise realismi) kirjanduslikku spetsiifikasse. Mitmes artiklis rakendan kvalitatiivse žanrianalüüsiga haakuvat strukturalistlikku teema- ja motiivianalüüsi, mis võimaldab esile tuua tekstide dominantseid žanrielemente. Väitekirja lõpuks kujuneb diskursiivne tõdemus, et eesti ulmekirjandust on paljuski mõjutanud ajalooline ja kultuuriline kontekst, peamiselt kas algupärane folkloorne ainestik, teaduslik-tehnilise maailmapildi muutused või angloameerikalikud žanrieeskujud.
Kooljanarratiivi poeetika Maniakkide Tänava teoses
(Tartu Ülikool, 2021) Ots, Triinu; Org, Andrus; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töös analüüsitakse Maniakkide Tänava kooljajuttude eripärast poeetikat. Analüüsiks kasutatakse romaane "Surmakarva" ja "Õnne ja õnnetuse valitseja". Töö annab ülevaate, millise õudusmaailma on autor neis romaanides loonud, kuidas avalduvad õuduselemendid ja -motiivid tegelasloomes ning kuidas kujutatakse teostes vägivalda ja mil viisil seostatakse seda koomikaga.
Mari Sajo naisromaanide "Võõra õue peal" ja "Verevermed" poeetika
(Tartu Ülikool, 2021) Glück, Katrin; Org, Andrus; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärk on pöörata tähelepanu naiskirjandusele ehk jutukirjandusele, kus peategelastena kujutatakse naisi, nende läbi- ja üleelamisi, eluringi ja -saatust. Töö annab ülevaate naisteka kui ajaviitekirjanduse tunnusjoontest ja analüüsib kaht naiskarakterit Mari Sajo romaanidest "Võõra õue peal" ja „Verevermed“.