Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Orgse, Signe" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Facebooki arutelude modereerimine „Virginia Woolf sind ei karda!“ grupi näitel
    (Tartu Ülikool, 2018) Orgse, Signe; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Bakalaureusetöö „Facebooki arutelude modereerimine „Virginia Woolf sind ei karda!“ grupi näitel“ andis ülevaate sotsiaalmeedias tegutseva grupi toimimisest ja sealsete arutelude modereerimise põhimõtetest. Keskendusin Facebookis tegutsevale feministlikule grupile ning minu eesmärk oli testida hüpoteesi, mille kohaselt sotsiaalmeedia grupid on uued demokraatlike vestluste kasvulavad. Selleks viisin „Virginia Woolfi“ grupi kolme moderaatoriga läbi süvaintervjuud ning püstitasin tööle uurimisküsimused. Minu uurimisküsimused olid: 1) Kuidas toimub arutelu Facebooki grupis, millel on kindlad reeglid ja moderaatorid? 2) Millistest põhimõtetest lähtuvad moderaatorid grupi vestlusi modereerides? 3) Kuivõrd võib täheldada, et jälgitakse ideaalse vestlussituatsiooni põhimõtet? Kuivõrd lähtutakse arvamuste paljususest? Intervjuust selgus, et avatud gruppide moderaatorid tagavad selle, et kehtestatud kodukorrast peetaks kinni ning et grupp toimiks efektiivselt. Moderaatoritel on omavahelised kokkulepped, näiteks uusi liikmeid vastuvõttes või inimesi välja arvates, kuid arutelu modereerides kindlaid reegleid ei ole. Peamine ülesanne on tagada viisakas ja aktiivne arutelu, mida moderaatoritel endil on võimalik kontrollida ning edendada uute ideede ja erinevate vaatenurkadega lisamisega. Töö tulemuseks on modereerimise skeem, millest saab välja lugeda, millised on moderaatorite ülesanded ning missugused võimalused on neil arutelusid ja gruppi modereerides. Tuli välja, et skeemi esimeses (eelvalik) ja kolmandas (abinõud, kui ideaalne vestlussituatsioon ei teki) etapis ei ole võimalik tagada Habermasi ideaalset vestlussituatsiooni. Saadud tulemus näitab, et kokkuvõttes saab testitud hüpoteesi ümber lükata. Seda sellepärast, et Facebook ise ning moderaatorid mängivad grupi toimimisel ja valikute tegemisel suurt rolli. Nende võimuses on lükata tagasi liitumissoovitused ning vajadusel liikmeid grupist välja arvata. Sotsiaalmeedia avatud gruppides toimuvaid vestlusi ei saa seetõttu alati pidada demokraatlike vestlusteks, sest kõigile ei anta luba osaleda ning moderaatoritel on võimalus takistada inimeste arvamuste avaldamisi. Sõltuvalt grupi olemusest kehtestatakse sotsiaalmeedias reeglid, millega määratletakse ära grupi eesmärk ning selle ideaalne toimimine. Lähtuvalt harjumustest ja normidest saavad olulise tähenduse ka arutelud. Võib kokkuvõtteks öelda, et sotsiaalmeedia võimaldab meil ise arendada ja kasvatada ideaalse vestlussituatsiooni tavasid ka siis, kui gruppi on koondunud sarnase maailmavaatega inimesed.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Veebiarutelude modereerimine Facebooki gruppides ja uudiste kommentaariumites
    (Tartu Ülikool, 2020) Orgse, Signe; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet