Sirvi Autor "Orru, Hans, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Eesti täiskasvanud astmahaigete astma kontrolli tase ja seda mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2023) Limberg, Marek; Jõgi, Rain, juhendaja; Orru, Hans, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Eneseraporteeritud tervisekaebuste seos häirivate keskkonnateguritega: Eesti terviseuuring 2006
(Tartu Ülikool, 2016) Gutmann, Ronald; Orru, Hans, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Esmatasandi ja eriarstiabi kvaliteedi ning kättesaadavuse hinnangud Ida-Virumaal: ekspertintervjuude põhine kvalitatiivne analüüs
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2025) Toomik, Jaana; Orru, Hans, juhendaja; Parder, Mari-Liisa, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Health and well-being inequalities in industrially contaminated sites: the case of Ida-Viru County in Estonia
(2024-11-29) Dahal, Usha; Orru, Kati, juhendaja; Orru, Hans, juhendaja; Teinemaa, Erik, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Fossiilkütused pakuvad küll majanduslikku tulu, ent põhjustavad nendest sõltuvates tööstuspiirkondades suurt koormust keskkonnale ja inimeste tervisele. ELi rohelepe seab eesmärgiks vähendada nende tööstusharude keskkonna- ja tervisemõjusid. Samas võib kaasnev üleminekuprotsess ohustada kohalike kogukondade sotsiaalmajanduslikku heaolu. Doktoritöö uurib tööstussaaste ja sotsiaalse ebavõrdsuse mõju sünninäitajatele Ida-Virumaal ning analüüsib süsteemipõhiselt energiaülemineku mõjusid inimeste heaolule ja tervisele. Uurimistöö tulemused näitavad põlevkivitööstuse läheduses elavate emade suurenenud riski halvenenud sünninäitajate nagu madal sünnikaal või enneaegne sünnitus tekkeks. Elussündide analüüs näitas, et see risk on kõrgem just venekeelsete emade seas üle Eesti. Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti piirkondade terviseerinevused olid seotud eriti peente osakeste (PM2.5) õhusaastega, samuti emade madalama haridustaseme ja kõrgema vanusega. Ida-Virumaa energiaülemineku süsteemipõhine analüüs näitab, et kuigi sellel on positiivne mõju keskkonnale, takistab muutusega kohanemist piirkonna pikaajaline sotsiaalmajanduslik, hariduslik ja tervisealane ebavõrdsus ning juurdunud kultuurinormid. Nõrgestatud vabaühenduste, ettevõtlus- ja halduskeskkonna tingimustes võib põlevkivitööstusest loobumine süvendada sotsiaalset ebavõrdsust, mis omakorda mõjutab negatiivselt kohalike elanike füüsilist ja vaimset tervist ning tervisekäitumist. Põlevkivitööstuse üleminekuga kohanemiseks ei piisa vaid töötajate ja ettevõtete ümberorienteerumisest. Vajalikud on ka sekkumised, mis toetavad energia-, tervise- ja heaolusüsteemide erinevaid tasandeid. Edasistes õiglase ülemineku uuringutes tuleks analüüsida nii keskkonnast tingitud kui ka sotsiaalsest ebavõrdsusest tulenevaid mõjusid elanike tervisele ja heaolule kogu elukaare vältel.
Health effects of environmental contamination in the oil shale industry region of Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-15) Idavain, Jane; Orru, Hans, juhendaja; Julge, Kaja, juhendaja; Lang, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Ida-Viru maakond on tuntud oma põlevkivitööstuse poolest, mis on olnud piirkonna majanduse keskmeks alates 20. sajandi algusest. Põlevkivi kaevandamine ja töötlemine on põhjustanud õhukvaliteedi halvenemist Kohtla-Järve, Kiviõli ja Narva piirkonnas (eeskätt peente ja eriti peente osakeste, benseeni, fenooli ja formaldehüüdi osas), mis on põhjustanud keskkonna- ja terviseprobleeme. Uuringutes selgus, et Ida-Virumaa elanikel on sagedamini hingamisteede sümptomeid nagu pikaajaline köha ja vilistav hingamine, astmahooge, diabeeti ning südame ja veresoonkonna haiguseid. Näiteks on infarktirisk benseeni või fenooliga enim kokku puutunud inimestel kaks korda suurem (võrreldes omavahel enim ja vähim kokku puutunud neljandikku inimesi). Samuti esineb piirkonna lastel võrreldes Tartu- ja Lääne-Virumaa lastega oluliselt enam astmat, hingamisteede põletikke ning sümptomeid nagu vilistav hingamine ja öine kuiv köha. Tööstuspiirkonnas elavatel Ida-Virumaa meestel oli oluliselt kõrgem kopsuvähi esinemissagedus kui Eestis keskmiselt. Viimastel aastakümnetel on see erinevus vähenenud, mida võib seostada muuhulgas keskkonna kvaliteedi paranemisega. Lisaks füüsilistele terviseprobleemidele mõjutab õhusaaste elanike vaimset heaolu, põhjustades häiritust ja rahulolematust oma elukeskkonnaga. Viimase nelja nädala jooksul oli uuringus osalenud idavirumaalasest viiendik tundnud välisõhus ebameeldivat lõhna ning kolmandik olnud mures oma tervise pärast. See peegeldab piirkonna elanike ebavõrdsust ligipääsul puhtale ja tervislikule elukeskkonnale, mis tõstab esile vajaduse õiglasema keskkonna- ja rahvatervishoiupoliitika järele. Inimeste teadlikkus keskkonna kvaliteedi teemal on viimase paari aastakümne jooksul märkimisväärselt kasvanud, sealhulgas on suurenenud nende ootused kiiremateks keskkonna- ja tervisealasteks sekkumisteks. Lahenduste leidmiseks on olulised sihtrühmapõhised terviseuuringud ja õhusaaste heitmete parem seire. Ida-Virumaa elanike pikaajalise tervise ja heaolu paranemine sõltub otseselt poliitikakujundajate, kohalike omavalitsuste, ettevõtete, teadlaste, tervishoiusüsteemi ja kogukonna koostööst.
Liiklusmüra tervisemõjude hindamine Tartu ja Tallinna linnas
(Tartu Ülikool, 2020) Veber, Triin; Orru, Hans, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Siseõhu kvaliteedi seos vaimse tervise probleemidega
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2025) Podžigun, Milena; Orru, Hans, juhendaja; Indermitte, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut