Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Oss, Merit" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Ionization efficiency in electrospray ionization source and its relations to compounds’ physico-chemical properties
    (2021-07-12) Oss, Merit; Leito, Ivo, juhendaja; Herodes, Koit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Vedelikkromatograafi-massispektromeetria (LC-MS) võimaldab tuvastada erinevates proovides väga erinevaid ühendeid ja on tõusnud praegusel ajal domineerivaks analüüsimeetodiks orgaaniliste ühendite madalate sisalduste määramisel. Selle süsteemi üks võtmekomponente on ioonallikas, mida kasutatakse LC-MS aparatuuri juures nende kahe liidesena. Elektropihustusionisatsiooni (ESI) ioonallikas on tänu sellele, et võimaldab ioniseerida ja analüüsida väga laia omaduste spektri ja massivahemikuga ühendeid üks enimkasutatavaid ioonallikaid massispektromeetrias. Vaatamata ESI populaarsusele, ei ole siiani päris selge, millised ühendite füsiko-keemilised omadused määravad aine ioniseerumise effektiivsuse ESI allikas. Nimelt, erinevad ühendid võivad anda sama kontsentratsiooni juures massispektris väga erineva intensiivsusega signaale. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli jõuda seosteni, mis määravad ühendi ionisatsiooni efektiivsuse ESI allikas lähtudes ühendi füsiko-keemilistest parameetritest. Selleks töötati välja metoodika analüüsimaks erinevaid ühendeid samadel tingimustel ESI massispektromeetriga. Selle tulemusena on loodud suhteliste ionisatsioonieffektiivsuste skaala (solvendisüsteemis 80% - atsetonitriili, 20% - 0.1% sipelghappe vesilahust), mis hetkel sisaldab 344 väga erinevate füsiko-keemiste omadustega ühendit. Kaasates kõiki analüüsitud ühendeid ja nende 11 parameetrit (aluselisus vees, atsetonitriilis ja gaasifaasis, osakese pindala, ruumala, molekulmass, dipoolmoment, polaarse pinna suurus, lipofiilsus/hüdrofoobsus, protoneerumistsenter ja laengu jaotumist iseloomustav parameeter) viidi läbi multilineaarne regressioonanalüüs (MLR) leidmaks peamised seosed mainitud parameetrite ning ühendi ionisatsioonieffektiivsuse vahel ESI allikas kasutatud tingimustel. Kuna kõigi analüüsitud ühendite jaoks ei ole eksperimentaalseid parameetrite väärtuseid, siis käesoleva töö raames arvutati puuduvad väärtused kõigile ühenditele ja kasutati neid MLR analüüsis. MLR analüüsi tulemusena joonistuvad selgelt välja seosed ühendi ionisatsioonieffektiivsuse (ESI allikas antud tingimustel) ning kolme füsiko-keemilise omaduse vahel: aluselisus (vesilahuses), molekuli/iooni suurus ja iooni lipofiilsus/hüdrofoobsus. Mida tugevamini väljendunud on ainel need kolm omadust, seda intensiivsemalt see ESI allikas ioone annab. Käesolev töö on suure olulisusega kõigile, kes töötavad LC-ESI-MS meetodiga.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet