Sirvi Autor "Ostonen, Ivika, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Metsamulla orgaanilise süsiniku modelleerimine RothC mudeliga Saarejärve kompleksseirealal
(2010-08-23) Idavain, Jane; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Ökoloogia ja maateaduste instituut. Geograafia osakond; Kull, Ain, juhendaja; Ostonen, Ivika, juhendaja
Microbes and climate change: insights from plant-microbe interactions in rice phyllosphere and soil microbiomes in subarctic grasslands
(2024-07-12) Devarajan, Arun Kumar; Truu, Marika, juhendaja; Truu, Jaak, juhendaja; Ostonen, Ivika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimtegevuse, eriti fossiilsete kütuste põletamise ja tööstuse tõttu, on kasvuhoonegaasid tase atmosfääris märkimisväärselt suurenenud. See põhjustab kliimamuutusi, nagu globaalne soojenemine, põud ja ekstreemsed ilmastikunähtused. Prognoosid näitavad, et 2100. aastaks võib globaalne temperatuur tõusta 3–5 °C, millel võivad olla pöördumatud tagajärjed ökosüsteemidele. Kliimamuutuste tagajärjel väheneb paljudes maailma piirkondades sademete hulk ja õhuniiskus, mis viib mulla niiskuse vähenemiseni ja seega põllukultuuride, eriti teraviljade, saagikuse vähenemiseni. Mikroorganismid on olulised ökosüsteemide funktsioneerimisel, osaledes ainete ringes ja säilitades mulla stabiilsust. Taimede ja mikroorganismide kooseksisteerimine hõlmab nii mutualistlikke kui ka parasiitlikke suhteid. Mikroorganismid elavad nii lehtede pinnal (epifüütsed mikroobid) kui ka taime sees (endofüüdid) ja juurte ümbruses (risosfääri mikroobid). Reaktsioon kliimamuutustele ei toimu taim-mikroob-muld süsteemis sünkroonselt, sest muutused mõjutavad taimi ja mulda erinevalt. Doktoritöö eesmärk oli uurida taimedega seotud mikroobikoosluste omadusi kliimamuutuste kontekstis. Töö tulemused põhinevad kahel kompleksel uurimusel. Esimene uuring keskendus põuakindla riisi lehtedelt eraldatud bakterite võimele suurendada riisitaimede osmotolerantsust ja saagikust põua tingimustes. Uuringute tulemused näitasid, et kõrge osmotolerantsus oli iseloomulik peamiselt Bacillus perekonda kuuluvatele bakteritele, mis säilitasid taimedele kasulikul tasemel taimehormoonide sünteesi osmootse stressi tingimustes. Eriti efektiivne oli Bacillus megaterium tüvi PB50, mis parandas taimede stressitaluvust. Teises uuringus uuriti mulla soojenemise mõju risosfääri ja juurevaba mulla mikroobikooslustele subarktilistel rohumaadel. Leiti, et mulla soojenemine mõjutas oluliselt mikroobikoosluse struktuuri ja funktsioneerimist. Pikemal soojenemisel täheldati muutusi denitrifikatsiooniga seotud geenide osakaalus nii risosfääris kui juurevabas mullas, mis võib suurendada N₂O emissiooni mullast. Need uuringud aitavad paremini mõista kliimamuutuste mõju taim-mikroob-muld süsteemidele ja võimaldavad ennustada ning vähendada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid põllumajandusele.
Soil warming effect on belowground dynamics in subarctic grasslands: responses of roots, rhizomes, and rhizobiomes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-01) Bhattarai, Biplabi; Ostonen, Ivika, juhendaja; Rewald, Boris, juhendaja; Truu, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Subarktilised rohumaad soojenevad kliimamuutuste käigus võrreldes teiste maailma ökosüsteemidega keskmisest kiiremini. Sealsed taimekooslused ja mullaelustik on suure orgaanilise aine varuga ning kuhjunud orgaanika hoiab endas palju süsinikku, lämmastikku ja teisi mineraalaineid. Tasakaalus ökosüsteemis lisandub ja laguneb osa orgaanilisest ainest igal aastal, ent kliima soojenemise mõjul saab ülekaalu lagunemine, mulla orgaanilise aine varu väheneb ning elustik ja aineringe muutuvad. Viimaste aastakümnete üks olulisimaid uurimissuundi on olnud ökosüsteemide maa-aluste protsesside parem mõistmine. Kui senini on taimede maa-alust biomassi ja mulla mikroobikooslusi analüüsitud rohkem tervikuna, siis tänaseks on selge, et olulisem on vaadelda muutusi taimede organite ja mikroobide funktsionaalsete gruppide tasemel. Rohumaade maa-aluses biomassis tuleb eristada juuri risoomidest, sest need on maa-alused varred ja ei talitle juurtena. Juured elavad risoomidega võrreldes lühemat aega ning eritavad mulda suhkruid ja orgaanilisi aineid, mis on toiduks mullamikroobidele. Rohumaa taimekoosluste juurte, risoomide ja ka juurtega seotud mullabakterite ja arhede reaktsioon mulla soojenemisele võib olla erinev või suisa vastassuunaline. Käesolevast doktoritöös selgus 11 aastat ja üle 60-ne aasta geotermaalselt soojendatud Islandi subarktilistel rohumaadel kasvanud taimekoosluste maa-aluses biomassis on suhteliselt rohkem risoome ning vähem juuri just pika-ajaliselt soojal mullal kasvanud rohumaal. Selline talituslik nihe ehk suhteliselt väiksem juurte biomass soojemas mullas tähendab vähem toitu mullamikroobidele. Vastav bakterikoosluste analüüs näitas pikaajalise mulla soojenemise mõju mikroobikoosluste struktuurile ning erinevat tüüpi juurtega seotud bakterite aktiveerumist. Taimede maa-aluses massis talletatud suhkruvarud sõltusid nii taimeliigist kui organist, näiteks lõhnaval maarjaheinal (Anthoxanthum odoratum) suurenes koos mullasoojenemisega suhkruvaru juurtes ja risoomides, tulikatel ja osjadel pigem vähenes. Kokkuvõttes, maa-aluste taimeorganite biomassi, suhkrute, süsiniku ja toitainete muutused olid tihedalt seotud taimekoosluse ja mulla mikroobikooslsute struktuuri muutustega, kuid kohastumuslikke muutusi taimekoosluse maa-alustes taimeorganites täheldati alles rohkem kui 60 aastat soojemas mullas kasvanud rohumaakoosluses.