Sirvi Autor "Otsing, Eveli" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Ektomükoriissete seente ajaline dünaamika ja liigi Tuber melanosporum püsimine hariliku tamme juurtel Põhja-Euroopas
(Tartu Ülikool, 2014) Otsing, Eveli; Tederrsoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tree species effects on fungal richness and community structure
(2020-11-02) Otsing, Eveli; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Erinevad seenerühmad on looduses olulised orgaanilise aine lagundajad, haigustekitajad või juursümbiondid, kes aitavad puudel omastada mineraalaineid. Puud mõjutavad oma ümbrust läbi varise ja juureeritiste. Puuliikide kooskasvamine loob segametsades erinevad elupaigalaigud, mis suurendab muude organismide elurikkust metsades, kus kasvab rohkem puuliike. Elurikkus suurendab ökosüsteemide tootlikkust ja stabiilsust muutuvate keskkonnatingimuste vastu. Enda doktoritöös käsitlen seente elurikkuse seost puude varise ja peremeestaimede liigirikkusega ning teiste puuliikide naabruse mõjuga. Leidsin, et mida rohkem sisaldab lagunev lehevaris erinevate puuliikide lehti, seda suurem on selles seente liigirikkus. Samas juurte liigirikkuse mõju seente mitmekesisusele on nõrk. Lehevarise koosseis määrab ka lagundajate ja taimepatogeenide liigilise koosseisu. Kuuse ektomükoriisaseente liigiline koosseis erineb kase–kuuse segametsa ning kuuse monokultuuri vahel. Kase naabrus mõjutab mulla keemilisi omadusi ja seeläbi ektomükoriissete seente kooslusi. Ektomükoriisaseente liigirikkus on globaalsel skaalal seotud peremeestaimede liigirikkusega, kuid regionaalsel tasemel on seosed mulla omaduste ja konkreetsete puuliikidega tähtsamad. Oma tööst järeldan, et metsa liigirikkus tõepoolest suurendab seente elurikkust, mõju tugevus sõltub aga konkreetsetest puuliikidest ning mulla ja muu taimkatte omadustest.
Trühvlite molekulaarne tuvastamine puujuurtelt
(Tartu Ülikool, 2012) Otsing, Eveli; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tamm, Heidi, juhendaja