Sirvi Autor "Pärtlas, Žanna, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Embargo ,
Artikulatsioonitüüpidest eesti rahvapärases viiulimängus 1912. - 1938. aastal helisalvestatud polkade alusel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Talsi, Eeva; Pärtlas, Žanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Loomingulise magistritöö kirjaliku osa eesmärk on uurida artikulatsiooni eesti rahvapärases viiulimängus polkade ajalooliste helisalvestiste näitel. Diplomitöö põhilisteks uurimismeetoditeks on arhiivisalvestiste ja noodistuste analüüs, kirjeldamine ja omavaheline võrdlus. Peamine uurimismaterjal on ERA fonoteegis säilitatud 1912.– 1938. a helisalvestatud eesti viiuldajate polkad. Selles töös on käsitletud rahvapärase mängimismaneeri selliseid omadusi nagu groove, artikulatsioon ja agoogika. Traditsiooniliste viiuldajate mängus eristatakse ja kirjeldatakse erinevaid artikulatsioonitüüpe. Artikulatsiooni detailne uurimine ajalooliste salvestiste põhjal annab tänapäeva pärimusmuusikutele hinnalist informatsiooni, mida nad võiksid kasutada oma praktikas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Regilaulu maailm kaasaegses akadeemilises heliloomingus: vestlused kolme eesti heliloojaga : loomingulise magistrieksami kirjalik osa
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Noormets, Sänni; Pärtlas, Žanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teppo tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine
(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastus, 2024) Uppin, Juhan; Pärtlas, Žanna, juhendaja; Pappel, Kristel , peatoimetaja; Schaper, Anu, toimetaja
Etnomusikoloogiline loovuurimus „Teppo tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ käsitleb eri esitajate näitel selle pilli mängimise traditsioonilist stiili kui eripärast väljenduslaadi ja teatud mängutehniliste võtete kogumit, millest teadlik olemine aitab luua pärimusmuusika kontekstis stiilset ja mitmekesist esitust. Töö on doktoriõppe loovuurimusliku projekti kirjalik osa, mis põhineb autori pikaajalisel praktilisel kogemusel lõõtspillimängijana ning loob taustsüsteemi neljale doktorikontserdile. Uurimisküsimusteks on, kuidas mängida Teppo tüüpi lõõtspilli üldisele traditsioonile või mõne konkreetse esitaja stiilile omaselt ning kuidas traditsioonilise mängustiili võtteid individuaalses esituspraktikas parimal võimalikul moel kasutada. Peamisteks eesmärkideks on mõista, millistel muusikalistel ja mängutehnilistel tunnustel stiil põhineb ja kuidas erinevad stiilitunnused traditsioonis varieeruvad, ning seeläbi ka stiili laiapõhjaline omandamine ja individualiseerimine. Laiemaks eesmärgiks on muusika esitaja ja autorina isikupärase helikeele kujundamine. Põhilisteks uurimismeetoditeks on muusikaline analüüs ja töö autori kui pillimängija eneseanalüüs. Analüüsimeetodid on helisalvestiste noodistamine ja mängutehnikast lähtuv stiilielementide eraldamine. Autori loomingulise protsessi ja esituspraktika analüüsimeetodiks on eneserefleksioon. Allikmaterjaliks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Rahvusringhäälingu Arhiivi ja erakogude helisalvestised, mis pärinevad aastatest 1954–1995 ja 2009. Olulisimad töös uuritavad stiilikujundajad on August Teppo (1875–1959), Elmar Lindmets (1908–1998), Richard Reino (1914–2004), Karl Kikas (1914–1992), Arnold Pärnamets (1922–1975), Kalju Sarnit (1928–1998) ja Aivar Teppo (1958–2017).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine
(Estonian Academy of Music and Theatre, 2022) Uppin, Juhan; Pärtlas, Žanna, juhendaja
Etnomusikoloogiline loovuurimus „Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ käsitleb erinevate esitajate näitel selle pilli mängimise traditsioonilist stiili kui eripärast väljenduslaadi ja teatud mängutehniliste võtete kogumit, millest teadlik olemine aitab luua pärimusmuusika kontekstis stiilset ja mitmekesist esitust. Töö on doktoriõppe loovuurimusliku projekti kirjalik osa, mis põhineb autori pikaajalisel praktilisel kogemusel lõõtspillimängijana ning loob taustsüsteemi neljale doktorikontserdile. Uurimisküsimusteks on, kuidas mängida teppo-tüüpi lõõtspilli üldisele traditsioonile või mõne konkreetse esitaja stiilile omaselt ning kuidas traditsioonilise mängustiili võtteid individuaalses esituspraktikas parimal võimalikul moel kasutada. Peamisteks eesmärkideks on mõista, millistel muusikalistel ja mängutehnilistel tunnustel stiil põhineb, kuidas erinevad stiilitunnused traditsioonis varieeruvad ning seeläbi stiili laiapõhjaline omandamine ja individualiseerimine. Laiemaks eesmärgiks on muusika esitaja ja autorina isikupärase helikeele kujundamine. Põhilisteks uurimismeetoditeks on muusikaline analüüs ja töö autori kui pillimängija eneseanalüüs. Analüüsimeetodid on helisalvestiste noodistamine ja mängutehnikast lähtuv stiilielementide eraldamine. Autori loomingulise protsessi ja esituspraktika analüüsimeetodiks on eneserefleksioon. Allikmaterjaliks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Rahvusringhäälingu Arhiivi ja erakogude helisalvestised, mis pärinevad aastatest 1954–1995 ja 2009. Olulisimad töös uuritavad stiilikujundajad on August Teppo (1875–1959), Elmar Lindmets (1908–1998), Richard Reino (1914–2004), Karl Kikas (1914–1992), Arnold Pärnamets (1922–1975), Kalju Sarnit (1928–1998) ja Aivar Teppo (1958–2017)
listelement.badge.access-status Embargo ,
Torupillilugude jäljendamine viiulil 1936.-1938. aasta helisalvestiste ning "Torupilli Jussi trio" ansambli näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Kreintaal, Karoliina; Pärtlas, Žanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Loomingulise magistritöö kirjaliku osa eesmärk on uurida läbi ajaloolise konteksti ning oma kogemuste torupillimängu imiteerimist viiulil. Tegemist on eesti rahvapärase viiulimuusika žanriga, mis tekkis 18. sajandi lõpus torupilli taandudes viiuli ees ning eksisteerib ka tänapäeval, sh Torupilli Jussi Trio esituspraktikas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Traditsiooniliste eesti viiulilugude interpreteerimine flöödil 1937. aastal helisalvestatud Jaan Palu lugude näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Paberits, Merike; Pärtlas, Žanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Loomingulise magistritöö kirjaliku osa eesmärk on välja pakkuda võimalusi, kuidas interpreteerida flöödil traditsioonilisi Eesti viiulilugusid. Aluseks on 1937. aastal helisalvestatud Kihnu viiuldaja Jaan Palu viiulilood, mis on säilitatud ERA fonoteegis. Töös analüüsin helisalvestisi, noodistusi ning isiklikku õpikogemust nende lugude interpreteerimisel flöödiga. Käesolevas töös on käsitletud traditsioonilise viiulimängu selliseid aspekte, nagu topeltnootide kasutus, intonatsioon, artikulatsioon ja rütmika. Neid aspekte on detailselt uuritud ning nende interpreteerimiseks flöödil on välja pakutud mitmeid võimalusi. Antud uurimus annab edasi olulist informatsiooni teistele pärimusmuusikutele (eriti puhkpillimängijatele) viiulilugude jäljendamise osas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Импровизация и варьирование в исполнении бесермянских крезей в традиции и на сцене: исследование первоисточников и творческая реконструкция
(Estonian Academy of Music and Theatre, 2019) Korepanova, Maria; Pärtlas, Žanna, juhendaja
This doctoral thesis is dedicated to the ancient vocal genre krez’ in the musical tradition of the Besermans – a small Finno-Ugric people living in northern Udmurtia. The main goal of the research is to reveal the improvisational and variational devices used in the traditional performance of the Beserman krez’es and to implement these devices for the creation of the stage versions, which would be in agreement with the spirit of tradition and, at the same time, in compliance with reception by the modern listeners. The question of improvisation and variation in the Beserman krez’es has not been widely studied (Irina Nurieva, Albert Shakhovskoy, Marina Khodyreva), and this research is the first to examine it on the basis of a detailed analysis of a big amount of musical texts. This work is also the first research on krez’ which has a practical artistic orientation. The research is mainly based on the materials collected by the author during fieldwork between 2001 and 2017. The archival materials and published musical transcriptions are also used. The methodology includes both the anthropological and music-analytical approaches such as observation and participant observation, musical transcriptions of sound recordings and comparative analysis of the tune versions. In the creative and practical part of the research, the author uses methods of auto-observation and auto-reflection and proposes a particular method of the creative adoption of the variational resources of the traditional tunes and of the extension of the improvisational and variational possibilities of their interpretation. The dissertation is composed of four chapters. The first examines the theoretic basis of the research and discusses its basic concepts – creativity, variation, improvisation, folklorism – as well as the question of creation of the ‘living’ musical texts on the stage. The second chapter presents the Beserman culture and the tradition of krez’. The third chapter contains an analysis of variation and improvisation in the traditional performances of three tune types of krez’. The fourth chapter is practically oriented and describes the process of creation of the stage versions of the krez’es, analysed in the previous chapter. The appendices to the dissertation contain the analytical tables, the musical transcriptions of the traditional performances, the samples of the author’s versions of the krez’es and the audio recordings.