Sirvi Autor "Paalo, Madis" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Süsiniknanotorudega dopeeritud oksiidsete fiibrite valmistamine
(2007-05-22T09:29:51Z) Paalo, Madis
Töö eesmärk – töötada välja meetod SWCNT-ga dopeeritud sool-geel fiibrite sünteesiks – täideti. Mõõdeti sünteesitud fiibrite elektrijuhtivused ning hinnati fiibrite optilisi läbipaistvusi. Samuti uuriti nanotorudega dopeeritud fiibreid TEM-i abil. Selleks: 1. sünteesiti tina(IV)butoksiid ja tina(IV)propoksiid, 2. polümeriseeriti erinevaid alkoksiide (Sn(OBu)4, Sn(OPr)4 ja Ti(OEt)4), 3. leiti sobiv metoodika nanotorude lisamiseks sool-geel lähtematerjalidele ja näidati esmakordselt nende sobilikkust fiibrite valmistamiseks, 4. leiti termilise töötluse režiim, mis võimaldab kristalliseerida oksiidse maatriksi oksüdeerimata seejuures lisandatud nanotorusid, 5. näidati, et tina(IV)propoksiidist tõmmatud optliselt läbipaistvad fiibrid säilitasid vastavad omadused ka peale kuumutusreziimi, 6. näidati TEM analüüsi abil, et tõmmatud fiibrites asuvad nanotorud orienteeritult fiibri teljega paralleelses suunas, 7. näidati,et nanotorudega dopeerimisel saavutasid fiibrid elektrijuhtivuse kuni 500 S/m.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Synthesis of CNT-metal oxide nanocomposites: sol-gel process, rheology, structural and functional properties
(2014-03-31) Paalo, Madis
Antud töö käsitleb materjaliteaduses väga aktuaalset teemat – kahe (või enama) erineva materjali sidumist üheks liit(komposiit)materjaliks selliselt, et säilivad mõlema algmaterjali parimad omadused. Saadud materjalide kasutamiseks praktilistes rakendustes on oluline, et saadud komposiitmaterjale oleks võimalikult lihtne vormida väga erineva geomeetrilise kujuga struktuurideks (pinnakatted, fiibrid, monoliidid, jne.). Käesoleva töö eesmärgiks oli seatud sool-geel meetodil valmistatud oksiidsete mikro- ja nanostruktuuride moodustumise mehhanismide uurimine, sellistesse struktuuridesse süsiniknanotorude viimise metoodika väljatöötamine ning saadud struktuursete komposiitmaterjalide omaduste uurimine. Sool-geel meetodil saadavate geelstruktuuride moodustumist mõjutavad kõige enam kasutatava sooli viskoossus ja reoloogilised parameetrid. Sooli viskoossus sõltub omakorda temas sisalduvate osakeste mõõtmetest ning omadustest. Erinevaid mõõtemeetodeid kasutades leiti, et termiliselt töödeldud ning hüdrolüüsitud alkoksiidide soolid sisaldasid keskmiselt 4 nanomeetrit pikki ja 2 nanomeetrilise läbimõõduga piklike osakesi. Metallialkoksiidide ja neist valmistatud soolide reoloogilised mõõtmised näitasid, et need käituvad nagu tüüpilised anomaalviskoossusega vedelikud. Süsiniknanotorude lisamisel metallialkoksiidide soolidesse vähenes materjali viskoossus. Käesoleva doktoritöö käigus töötati välja mitu meetodit erinevate struktuuride valmistamiseks viskoossetest metallialkoksiidide soolidest. Näidati, et on võimalik valmistada fiibreid pikkuse ja diameetri suhtega kuni 10 000 ning minimaalse diameetriga 200 nanomeetrit. Demonstreeriti, et lähteaine ning ümbritseva keskkonna omadusi optimeerides ja metalli alkoksiidist tõmmatud joa katkemist ära kasutades on võimalik valmistada väga väikese tipuraadiusega oksiidseid teravike. Samuti näidati, et kasutades nn. modifitseeritud määrimismeetodit, on kõrge viskoossusega lähtematerjalidest võimalik valmistada struktuurseid kilesid ja/või siledaid kilesid paksusega kuni mõni mikromeeter. Lisaks eelnevale demonstreeriti, et materjali joaks tõmbamine orienteerib nanotorusid tõmbamise suunas. Kõige parema elektrijuhtivusega (10 S/m) olid materjalid, millesse oli lisatud 1 massi % süsiniknanotorusid. Demonstreeritud meetod süsiniknanotorudega dopeeritud komposiitmaterjalide valmistamiseks võimaldab formeerida väga erineva geomeetriaga struktuure väga erinevate metallide oksiididest.