Sirvi Autor "Paat, Raul" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Groundwater and surface water interactions in peatlands: hydrogeological insights from Estonian mires
(2024-09-09) Paat, Raul; Jõeleht, Argo, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sood on tähtsad ökosüsteemid meie maastikes. Nad on olulised elukohad taime- ja loomaliikidele ning ühtlasi ka suured pinnase süsinikuhoidlad ja maastike veerežiimi reguleerijad. Nende pindala on nii maailmas, kui ka Eestis, eelneva sajandi jooksul palju vähenenud, ennekõike kuivenduse mõjude tõttu. Põllumajanduslikud-, metsanduslikud- ja turbakaevandamise kuivendusmõjud on hästi teada ning uuritud. Vähem on teada sellest, kuidas mõjutab turba all olevate põhjaveekihtide kuivendamine veetasemeid soodes nende peal. Käesolev doktoritöö loob selgust turba-aluste veekihtide kuivendamise mõjudest Selisoo näitel, mis asub Kirde-Eestis, vahetult töötava põlevkivi allmaakaevanduse kõrval. Veetasemete seire kaudu kinnitatakse, et põlevkivi kaevandamisest tingitud veetasemete alanmine põhjaveekihtides mõjutab ka raba veerežiimi, eriti just äärealadel, kus turbalasund on õhukesem. Sellest tulenevalt uuritakse põhjalikumalt turba füüsikalisi omadusi ja veejuhtivusi ka teistes Kirde-Eesti soodes. Nähtavate seoste põhjal pakutakse välja kaks statistilist mudelit, millega ennustada veejuhtivust teiste mõõdetavate turba omaduste kaudu. Lisaks pakutakse doktoritöös välja meetod, millega uurida turba vertikaalset veejuhtivust. Käsitletud metoodikat pole varasemalt turba puhul kasutatud, kuid esitletud tulemused näitavad, et välja pakutud võtetega on võimalik turba vertikaalset veejuhtivust hinnata. Doktoritöös saadud andmed ja välja pakutud meetod ning mudelid on olulised, saamaks laialdasemat ning detailsemat ülevaadet piirkonna soode hüdroloogiast. Kõik see on vajalik koostamaks täpsemaid hüdroloogilisi- ja hüdrogeoloogilisi mudeleid, et hinnata turba-aluste veekihtide kuivendamise mõjusid soodele.
Kaltsiidi väljasettimise potentsiaali hindamine Eesti allikasoode allikates
(Tartu Ülikool, 2015) Paat, Raul; Liira, Martin, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida ning hinnata kaltsiidi väljasettimise potentsiaali allikaveest kolmel Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal ning pakkuda välja võimalusi kaltsiumkarbonaadi väljasettimise suurendamiseks. Kaltsiidi väljasettimise potentsiaali hindamiseks on igal uuringualal määratud CaCO3 küllastusindeks (SI) allikavetes. Antud töö käigus võeti proove Roosna-Allikul kuivendatud sool asuvatest Kiigumõisa allikatest, Vormsil Prästvike järve läheduses asuvatest allikatest ning Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal paiknevatest põhjavee väljavoolukohtadest. Vee proove on võetud igal aastaajal. Lisaks veeproovidele on igast uuritavast punktist võetud aprillis 2015 ka setteproov, et hinnata allikate settes oleva kaltsiumkarbonaadi sisaldust. Uurimuse peamised tulemused on: a) Kaltsiidi küllastusindeksite väärtused on väga väiksed, mille tulemusena võib väita, et uuritud veed on antud faasi suhtes pigem tasakaalus. b) Väikeste kaltsiidi küllastusindeksite juures on kaltsiumkarbonaadi väljasettimise intensiivsus antud seirealadel ebapiisav väljasettiva karbonaadi määramiseks. c) Allikalubja settimine on mõjutatud eelkõige ala looduslikest ning mikroklimaatilistest tingimustest. d) Allikalubjasoodes karbonaadi väljasettimise soodustamiseks on vajalik soode algse veerežiimi taastamine ja/või allikavee viibeaeja pikendamine antud aladel, blokeerides vee väljavoolu, ning päikesevalguse juurdepääsu suurendamine allikatele. e) Antud allikate setted sisaldavad karbonaati ning karbonaadi sisaldused vähenevad allika lehtrist/väljumiskohast kaugenedes. f) Allikatest kaltsiumkarbonaadi väljasettimise potensiaali hindamiseks on vajalik teostada täiendavaid analüüse.
Põhjaveekihi hüdrauliliste parameetrite määramine kasutades maa-loodete, õhurõhu ning meretaseme muutumistest põhjustatud kõikumisi põhjaveetasemetes
(Tartu Ülikool, 2018) Paat, Raul; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antud töö eesmärgiks oli hinnata hüdrogeoloogilise üksuse hüdraulilisi parameetreid, kasutades selleks looduslikult esinevaid mõjusid põhjaveekihi veetasemele. Parameetrite leidmiseks kasutati meetodeid, mis sidusid omavahel maa-loodete, õhurõhu ja mereveetaseme kõikumised ning nende mõjutustest tekkivaid põhjaveetaseme muutusi. Andmeid koguti Viimsi poolsaarel asuvatest puurkaevudest, mis avavad Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi. Arvutuste käigus hinnati antud veekompleksi eriveemahtuvust, poorsust, rõhujuhtivust ning seiratud kaevude baromeetrilist efektiivsust. Tehtud uuringute ning arvutuste põhjal võib tuua järgmised järeldused: 1) Maa-loodete põhjal arvutatud Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi eriveemahtuvused ning poorsused on võrreldavad varasemate pumpamiskatsete ning põhjavee varude hindamisel saadud tulemustega. 2) Harmoonilise loodelise komponendi M2 põhjal arvutatud veekihi poorsuse ning eriveemahtuvuse väärtused varieeruvad vähem kui O1 põhjal saadud. 3) Rannikul asuvates Kambrium-Vendi veekihti avavates puurkaevudes on jälgitavad meretaseme kõikumisest tulenevad survetaseme kõikumised (amplituudiga kuni 40% meretaseme kõikumisest), mida saab kasutada veekihi rõhujuhtivuse määramiseks. 4) Järgnevate uuringute käigus tuleks võrrelda erinevate mõõteintervallide ning mõõteperioodi pikkustega andmestikke, et vähendada loodetest mittetulenevate komponentide mõju harmoonilise analüüsi madalama sagedusega spektriosale. 5) Kambrium-Vendi põhjaveekihi avamuse kaugust seda avavatest kaevudest tuleb täiendavate uuringute käigus täpsustada. 6) Meetodit, mis hindab veekihi rõhujuhtivust, kasutades tegeliku ning arvutatud kaevuvee tasemete võrdlust, ei anna piisavalt täpseid tulemusi ning vajab järgnevate uuringute käigus täpsustamist.