Sirvi Autor "Padrik, Marika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Eestikeelne kõne arengu hindamise test 5-6-aastastele lastele
(Tartu Ülikool, 2009) Hallap, Merit; Padrik, Marika
Käesoleva projekti eesmärgiks on töötada välja standardiseeritud test, millega on võimalik hinnata 5-6-aastaste eesti keelt kõnelevate laste kõne arengut. Kõne on 5–6 a lapse puhul üks olulisemaid arengunäitajaid, mida logopeedid on seni hinnanud eri meetodite abil, sh vaatlus, küsimustikud ja mittestandardiseeritud testid. Kuid ainult standardiseeritud kõnetesti kasutades saab logopeed anda objektiivse numbrilise hinnangu selle kohta, milline on uuritud lapse kõne areng eakaaslastega võrreldes ja millistes kõnevaldkondades esineb mahajäämus. Standardiseeritud testi kasutamine muudab kõne hindamise objektiivsemaks ja usaldusväärsemaks ning on aluseks kvaliteetsele pedagoogilis-psühholoogilisele nõustamisele.
Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-10-31) Kiive, Evelyn; Schults, Astra; Kõrgesaar, Jaan; Karindi, Maili; Malva, Liina; Ülviste, Anna Maria; Mõttus, Kaidi; Kaljuste, Kairi; Pastarus, Kaja; Kontor, Ana; Erg, Ly; Treial, Kristiina; Adov, Liina; Karm, Mari; Jürjen, Tõnu; Malleus-Kotšegarov, Elina; Padrik, Marika; Hallap, Merit; Kiiver, Kati; Kikas, Eve; Koolmeister, Margit; Pruulmann, Katrin; Männamaa, Mairi; Plado, Kaja; Soodla, Piret; Kivirähk-Koor, Triin; Sõukand, Eija; Palgi, Kristel; Zimmer, Piret; Ojaste, Anneli; Loit, Raili; Kuusk, Ragne; Veispak, Anneli; Trasberg, Karmen; Põlda, Halliki; Kivikas, Merje; Lokko, Liina; Aavik, Anu; Maasikas, Liine; Hanga, Karin; Häidkind, Pille; Soodla, Piret
Ühiskond koosneb erinevatest inimestest ning meil kõigil on võime areneda ja õppida. Käesolev õpik-käsiraamat keskendub õppijatele, kes vajavad oma eripärade tõttu eakaaslastega võrreldes suuremaid kohandusi keskkonnas ja/või õpetamises. Antakse ülevaade, milliseid tingimusi erivajadustega õppijad alusharidusest kutseõppeni vajavad ning kuidas valida neile võimetekohast õppesisu. Õpiku koostamisel tegid tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppejõud ning kogenud praktikud üle Eesti. Õpik on suunatud eelkõige eripedagoogika eriala üliõpilastele, kuid on kasulik käsiraamat ka teistele spetsialistidele, õpetajatele ja lapsevanematele.
Word-formation skill in Estonian children with specific language impairment
(2010-05-21T12:36:21Z) Padrik, Marika
Spetsiifilise kõnearengupuudega (SKAP) lastel on suured raskused rääkima õppimisel, kuigi muus osas on lapse areng normaalne. Miks lapsed ei õpi grammatiliselt õigesti rääkima, ei ole teadlastele siiani täpselt selge. Puude avaldumine on keeleti erinev. Logopeedilise diagnostika ja teraapia seisukohast on vaja teada, kuidas nimetatud puue avaldub eesti keeles ja mille poolest nende laste kõnelema õppimine erineb eakaaslastest. Käesolevas töös uuriti, kuidas SKAP lapsed omandavad sõnamoodustusoskust. Leiti, et sõnade liitmine ja tuletamine, mis on eesti keeles väga produktiivsed viisid uue tähenduse tähistamiseks, on SKAP lastele vanuses 4.2 – 6.9 rasked. Selgus, et eesti SKAP lapsed teevad eakaaslastest oluliselt rohkem vigu astmevahelduslike sõnade tüvevariantide kasutamisel, millel ei ole tähendust. Liitsõnade mõistmisel orienteeruvad nad eakaaslastest sagedamini liitsõna esimesele komponendile, moodustamisel vastavad liitsõna asemel täiendsõnaga, ei kasuta uurija poolt esitatud informatsiooni uue sõna moodustamisel. Eakaaslastest oluliselt rohkem mõjutab SKAP lapsi ülesande esitamise viis: eksimusi oli rohkem ülesandes, kus uusi sõnu oli vaja moodustada lauseid muutes; lihtsam oli sõna moodustada analoogia alusel. Uuringu tulemused näitavad, et SKAP laste vead tulenevad keelelise informatsiooni töötlemise probleemidest. Tulemused ei võimalda väita, et need lapsed ei suuda omandada keelereegleid, mille alusel liitsõnu moodustada. Töös kirjeldatakse, kuidas õpetada alakõnega (sh SKAP) õpilastele klassitingimustes sõnade tuletamist ja pakutakse välja õpetamisetapid ja töövõtted ühe tuletusmalli kujundamiseks ning eri mallide diferentseerimiseks.