Sirvi Autor "Pahker, Anna-Kati" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Facebooki aktiivse-passiivse ja avaliku-privaatse kasutamise seosed enesehinnangu ja isiksuseomadustega
(Tartu Ülikool, 2016) Pahker, Anna-Kati; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Sotsiaalmeediakanalite (sh Facebooki) populaarsus on seoses tehnoloogia arenguga pideval ja kindlal tõusuteel, mis tähendab, et võimalike ohtude vältimiseks on vajalik sotsiaalmeediakanalite kasutamise sügavam uurimine. Käesolevas töös on luubi all Facebook ning selle aktiivne-passiivne ja avalik-privaatne kasutamine, enesehinnang ja isiksus. Et Facebooki kasutamise dimensioonide, enesehinnangu ja isiksuseomaduste vahel seoseid uurida, adapteeriti ja valideeriti Frisoni ja Eggemonti (2015) kümnest küsimusest koosnev Mitmedimensiooniline Facebooki Kasutamise Skaala (MSFU) eesti keeleruumi. Andmeanalüüsis kasutati 121 (N = 121) küsimustikke (sh MSFUE, Facebooki reaalse kasutamise küsimustik, isiksuseküsimustik ja enesehinnangu skaala) täitnu andmeid, kelle vanuse varieerusid 18 ja 34 (M = 22,52; SD = 3.1) vahel. Töös leiti seos Facebooki aktiivse-avaliku kasutamise ja ekstravertsuse ning Facebooki aktiivse-privaatse kasutamise ja sotsiaalsuse vahel. Samuti leiti positiivne korrelatsioon Facebooki passiivse kasutamise ja neurootilisuse vahel. Enesehinnangu, teiste isiksuseomaduste ja Facebooki kasutamise vahel seoseid ei leitud.
Kasutajate roll sotsio-tehnilise süsteemi, siirde arengufaaside ja arengutee kujunemise mõjutamisel internetisiirde näitel Ameerika Ühendriikides aastatel 1947–2018
(Tartu Ülikool, 2019) Pahker, Anna-Kati; Kanger, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Measuring industrial modernity in comparative perspective, 1900–2020
(2024-10-29) Pahker, Anna-Kati; Kanger, Laur, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö kasutab tööstusliku modernsuse kontseptsiooni, et uurida, kuidas mõjutas süsteemide, nagu energia, mobiilsus ja toit, koosareng tööstusühiskondade kujunemist. Suurte siirete raamistik kirjeldab tööstuslikku modernsust tööstusühiskondade 18. sajandi alguses arenema hakanud toimimisloogikana, mis on ühelt poolt panustanud inimeste heaolusse, kuid teisalt juurutanud jätkusuutmatud ideed, institutsioonid ja tegutsemisviisid, mis on omakorda viinud keskkonnaseisundi halvenemiseni. Väitekiri rõhutab tööstusühiskondade põhimõttelise suunamuutuse – Teise Suure Siirde – vajadust tööstusliku modernsusega seotud probleemide ületamiseks. Autor püstitas tööstusliku modernsuse mõõtmiseks läbi aja ja ruumi kaks uurimisküsimust: mil määral on võimalik vaadelda tööstuslikus modernsuses jätkuvusi ja katkestusi erinevates riikides ajavahemikus 1900-2020 ja millises riigis võiks alguse saada Teine Suur Siire. Küsimustele vastamiseks panustas autor kolme empiirilisse artiklisse. Esimesed kaks keskenduvad tööstusliku modernsuse jätkuvustele ja võimalikele katkestustele aastatel 1900-2020. Pilootuuring analüüsis Austraalia, Saksamaa ja NSVL/Venemaa andmeid ning teine uuring kaasas lisaks India ja Ameerika Ühendriikide andmed. Mõlemad rakendasid tekstikaevet ja aegridade analüüsi, et jälgida muutusi keskkonda ja tehnoteadust valitsevates ideedes, institutsioonides ja praktikates. Enam muutusi võib täheldada keskkonda puudutavas meediakajastuses ja institutsionaalses lähenemises, tehnoteadusega seonduv jäi sarnaselt keskkonnapraktikatega suuremate muutusteta. Kõige eesrindlikumaks võib pidada Saksamaad. Kolmas uuring töötas välja Tööstusliku Modernsuse Indeksi (ingl Industrial Modernity Index, IMI), et hinnata tööstusliku modernsuse geograafilist jaotumist 63 riigis üle maailma. IMI mõõdab tööstusliku modernsuse kihi paksust, mis omakorda aitab hinnata strukturaalsete piirangute ulatust Teise Suure Siirde käivitumisele. Analüüsitud riikidest näitas suurimat potentsiaali Rootsi ning kõige kõrgemaks osutusid piirangud Kuveidis. Autor arutleb kokkuvõtvalt töö panusest siirde- ja kestlikkuseuuringutesse ning poliitikaloomesse. Arutelu rõhutab tööstusliku modernsusega seotud ideede, institutsioonide ja praktikate ümberkujundamise vajadust, eriti tehnoteadusega seonduvas. Autor pakub selleks välja praktilisi soovitusi ja teeb ettepanekud edasisteks uuringuteks.