Sirvi Autor "Pajusalu, Mihkel, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

Advancing the study of small solar system bodies through multi-agent mapping and characterization
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-16) Paul, Aditya Savio; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kosmoses on arvukalt taevakehasid ja need on inimkonda läbi aegade paelunud. Lisaks suurtele taevakehadele, nagu Päike ja planeedid, on Päikesesüsteemis palju asteroide ja komeete. Päikesesüsteemi väikekehad on eriti huvitavad, sest need hoiavad endas vihjeid meie Päikesesüsteemi tekkimise ja ajaloo kohta. Asteroidid on kivised moodustised, mis jäid üle planeetide moodustumisest ja tiirlevad praegu peamiselt asteroidivöös Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Mõned asteroidid, mida nimetatakse Maa-lähedasteks objektideks, tulevad aga aeg-ajalt Maale palju lähemale. Komeedid on põhiliselt erinevatest jäädest koosnevad kehad, mis pärinevad Päikesesüsteemi külmematest välistest piirkondadest, peamiselt Kuiperi vööst ja Öpiku-Oorti pilvest. Nende kehade uurimine on keeruline nende madala külgetõmbejõu, ebakorrapärase kuju ja keeruka dünaamika tõttu. Käesoleva väitekirja põhiliseks sõnumiks on, et Päikesesüsteemi väikekehade uurimist saab tõhustada mitme uurimisagendi kasutamisega ja see võimaldaks neid paremini kaardistada ja iseloomustada. Väitekirjas tuuakse välja kolm olulisemat uurimistulemust. Esiteks näidatakse, et kosmosesondid suudavad taevakeha ümber orbiidil viibides oma manöövreid järk-järgult sujuvamaks muuta samal ajal taevakeha gravitatsioonivälja mudelit täpsustades. Teiseks tutvustatakse kosmosemissiooni Comet Interceptor, mis kasutab mitme agendiga möödalennumissiooni Päikese poolt veel soojuslikult mõjutamata seni tundmatute omadustega komeedi uurimiseks. Missiooni alternatiivseks võimalikuks sihtmärgiks on tähtedevaheline objekt, kui sobivate parameetritega keha piisavalt kiiresti leida suudetakse. Comet Interceptor uurib sihtmärgi aktiivsust ja loob selle tuuma ja lähikeskkonna 3D-mudeleid, kasutades selleks vaatlusi mitmelt kosmosesondilt. Kolmandaks näitame, et väikekeha jälgimine optimaalsetest ruumilistest asukohtadest tagab 3D kaardistamise vaatepunktist parema katvuse ja see võimaldab luua täpsemaid pinnamudeleid sihtkehast. Neid andmeid saab ka kasutada närvivõrkude abil 3D-pinna rekonstrueerimise täiustamiseks. Uurimistöö panustab ka Comet Interceptor missiooni, mille jaoks Tartu Ülikooli Tartu Observatoorium arendab OPIC-instrumenti, teaduslikesse eesmärkidesse. Üldiselt on väitekirja eesmärgiks toetada väikekehade uurimiseks mõeldud missioonide kavandamist, aidata kaasa planetaarkaitse jõupingutustele ja süvendada arusaamist väikekehade dünaamikast.
ESTCube-1 electrical power system operation software
(University of Tartu, 2013) Ilves, Taavi; Noorma, Mart, juhendaja; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; University of Tartu. Faculty of Science and Technology; University of Tartu. Institute of Physics
ESTCube-1 energiatootluse simulaator ja telemeetria andmete analüüs
(Tartu Ülikool, 2014) Raabe, Riho; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Experimental Setup to Measure the Rate of Oxygen Production from Cyanobacteria
(Tartu Ülikool, 2025) Kochiashvili, Elene; Islam, Quazi Saimoon, juhendaja; Kaasik, Laila, juhendaja; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Bioinseneeria instituut
This thesis aims to design and build an experimental setup that includes a novel oxygen sensor developed at Tartu Observatory, algae, specifically Synechococcus, for photosynthesis. This work is motivated by the need to test the oxygen sensor for future implementation in the International Space Station as well as allowing for future calibration of the sensor. The developed experimental setup incorporates control mechanisms to support the growth of Synechococcus cyanobacteria and monitor the oxygen production. The implementation and methodology of devising the required setup is discussed, highlighted key challenges and discovered solutions towards a stable experiment. The results obtained validate the functionality of the oxygen sensor over a large time period of continuous monitoring, verifying its usability in the experimental setup and laying the foundations to the eventual goal of utilizing it for future calibration of the oxygen sensor.
Happesuse sensori prototüüpimine Veenuse pilvede elukõlblikkuse uurimiseks
(Tartu Ülikool, 2022) Kaasik, Laila; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Ivask, Angela, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Käesolevas magistritöös tehakse kokkuvõte Veenusest astrobioloogia uurimisobjektina ning atsidofiilidest ja nende kohastumustest maal. Töö praktilise tulemusena valmisid pH-tundlikud sensorplaadid, mida kasutati edasisel Tartu Observatooriumi pH-sensor (TOPS) varajase prototüübi loomisel ja katsetamisel. Samuti sai tehtud kindlaks mitmete erinevate materjalide happekindlus, et jätkata tööd prototüübi arendamisel. Tartu Observatooriumi pH-sensor sisaldub MITi juhitud missioonis “Venus Life Finder Mission Study”, mille eesmärk on Veenuselt elu otsida.
Komeedivaatluskaamera OPIC asukoha määramine sellega pildistatud fotode põhjal
(Tartu Ülikool, 2022) Paidra, Uku Kert; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Komeedivaatluskaamera OPIC esialgse mudeli karakteriseerimine
(Tartu Ülikool, 2021) Kruuse, Karin; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Kivastik, Joosep, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Nanospacecraft for technology demonstration and science missions
(2021-11-19) Iakubivskyi, Iaroslav; Slavinskis, Andris, juhendaja; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Noorma, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kosmost on vaadeldud ja uuritud aastatuhandeid, kuid kosmosemissioonid lubasid seda esimest korda kohapeale uurima minna alles 64 aastat tagasi. Satelliidid võimaldavad teha toiminguid, mis maapealsete uuringutega on võimatud, näiteks maanduda teistele taevakehadele, tuua Maale neilt võetud proove vaadelda lähedalt komeete, ja asteroide ning saada paremaid vaatlusandmeid galaktikate, päikesesüsteemide, eksoplaneetide ja muude objektide kohta.. Ajalooliselt korraldasid kosmosemissioone suured riiklikud kosmoseagentuurid, kuid viimase 20 aasta jooksul on valdkond avanenud ka väikeettevõtetele, ülikoolidele ja pea kõigile teistele, kes on satelliidi kosmosesse saatmisest huvitatud. See on saanud võimalikuks tänu kuupsatelliitide standardiseerimisele. Tavaliselt peame kuupsatelliitide all silmas 1–10 kg nanosatelliite. Selle väitekirja autor on aidanud kaasa planeedimissioonide ja -instrumentide miniaturiseerimisele, töötades välja missioone ja missioonikontseptsioone ning arendades selliseid koormused ja simulatsioonivahendeid, mis aitaksid kaasa pikaajalisele eesmärgile uurida kosmost nanosatelliitidega. Lõputöö esimene osa keskendub uuenduslikule kosmosereiside tehnoloogiale: Coulomb Drag Propulsionile. Seda saab kasutada, et madalalt Maa orbiidilt kosmoseprügi eemaldada (plasmapidur) või kosmoses liikuda, kandmata Maalt kaasa võetud raketikütust (elektriline päiksepuri). Kõnealune tõukejõutehnoloogia on paigaldatud satelliitidele ESTCube-2 ja FORESAIL-1, mis peagi kosmosesse lennutatakse. Samuti analüüsib doktoritöö ideed külastada elektrilise päiksepurje juhitava kuupsatelliidilaevastikuga sadu asteroide. Lõputöö teises osas antakse ülevaade jätkuvast protsessist eesmärgiga arendada kaamera Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Jaapani Kosmoseuuringute Agentuuri (JAXA) ellu viidavale Komeedipüüduri (Comet Interceptor) missioonile. Missiooni sondid viib 2029. aastal kosmosesse rakett Ariane 6. Kaamera on varustatud periskoobiga, et kaitsta seda ohtliku keskkonna eest, mistõttu kannab see nime Optical Periscopic Imager for Comets või OPIC. Nimi viitab ühtlasi Eesti astronoomile Ernst Öpikule, kes pakkus esimesena välja, et Päikesesüsteemi ümber asub kauge komeedipilv, mida tänapäeval tuntakse Öpiku–Oorti pilvena. OPIC-u väljatöötamist toetab spetsiaalselt selleks arendatud simulatsioonitööriist SISPO, mida kirjeldatakse doktoritöö viimases osas.
Prototype Design of Estcube-2 Electrical Power System Control Electronics
(Tartu Ülikool, 2015) Põder, Martin; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Ilbis, Erik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
The aim of this thesis was to build a prototype of ESTCube-2 EPS subsystem control electronics. For that purpose, ESTCube-1 EPS was analyzed from the hardware perspective and all the areas where improvements could be made were listed. The requirements for ESTCube-2 EPS control electronics were set and a new design was implemented that improves the functionality and the reliability of the system while making it more robust. The testing results showed that the prototype meets or exceeds all the requirements that were set. The main results are following: • the supply voltage of the system is 3.3 V; • power consumption of 14 mW was achieved which is less than the requested maximum of 30 mW; • the prototype has 30 external ADC input channels which are measured within a time window of 70 μsec. The number of the ADCs can be incremented with no increase in the acquisition time; • the system includes voltage fault detection system that notifies the MCU about the voltage fault and holds the system operational for about 200 milliseconds. The hardware module that was built during the practical work has two separate microcontroller units - one for general tasks and other for diagnostics purpose. The prototype features 3.3 V voltage regulator for obtaining supply from the USB port, pin headers between the main supply and individual sections supply lines as well as in the inputs and outputs of all peripheral devices, debugging LEDs and test points for convenient debugging. The module can be easily connected to other EPS subsystem´s prototypes. The low level software that was written utilizes direct memory access that allows high speed data connection between two microcontrollers. The software is written in C language and enables to reuse the high level software of the ESTCube-1 thanks to similar function arguments and return types.
Testing of Voltage Converters for the Electrical Power System of Estcube-2
(Tartu Ülikool, 2015) Raudheiding, Karl-Indrek; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Ilbis, Erik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
The goal for this work was to aid the process of designing EPS for ESTCube-2. The larger satellite needs more power and therefor the EPS of ESTCube-2 in not sufficient. During the process of this work following goals were achieved: *Easy to use testing platform to speed the testing of voltage converters was designed and manufactured; *Software to control and record data from this platform was designed; *The measurement range of the testing platform was validated and calibrated; *Four voltage converter testing modules were designed and manufactured; *Efficiency of these converters was measured; *Efficiency of these converters in load balancing mode was measured providing data of the efficiency of balancing circuit; The data collected from both tests provides valuable information for future tests. Based on current data, the best overall performance was seen with the LTC3603 voltage converter. The same chip also showed the smoothest performance with the load balancing circuit. The testing will continue after defending this thesis. Further testing must be concluded to determine parameters like converter output ripple, emission of EMI and behavior in temperature chamber.