Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Palts, Tauno" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    A model for assessing computational thinking skills
    (2021-05-06) Palts, Tauno; Pedaste, Margus, juhendaja; Vene, Varmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Tehnoloogia on kõikjal meie ümber ja arvutiteadus pole enam ainult eraldi distsipliin teadlastele, vaid omab aina laiemat rolli ka teistel aladel. Huvi algoritmilise mõtlemise arendamise vastu kasvab kõigil haridustasemetel alates eelkoolist lõpetades ülikooliga. Sellega seoses vajame aina enam üldhariduskoolide tasemel uuringuid, et omada paremat ülevaadet algoritmilise mõtlemise oskustest, et luua praktiline mudel algoritmilise mõtlemise hindamiseks. Algoritmilist mõtlemist kirjeldatakse paljudes artiklites, kuid sageli pole need omavahel kooskõlas ja puudub ühine arusaamine algoritmilise mõtlemise oskuste dimensioonidest. Doktoritöö sisaldab süstemaatilist kirjanduse analüüsi, kus mõjukamate artiklite sünteesimisel jõutakse kolmeetapilise algoritmilise mõtlemise oskuste mudelini. See mudel koosneb järgnevatest etappidest: i) probleemi defineerimine, ii) probleemi lahendamine ja iii) lahenduse analüüsimine. Need kolm etappi sisaldavad kümmet algoritmilise mõtlemise alamoskust: probleemi formuleerimine, abstrahheerimine, reformuleerimine, osadeks võtmine, andmete kogumine ja analüüs, algoritmiline disain, paralleliseerimine ja itereerimine, automatiseerimine, üldistamine ning tulemuse hindamine. Selleks, et algoritmilist mõtlemist süstemaatiliselt arendada, on vaja mõõtevahendit vastavate oskuste mõõtmiseks põhikoolis. Doktoritöö uurib informaatikaviktoriini Kobrase ülesannete abil, milliseid algoritmilise mõtlemise osaoskusi on võimalik eraldada Kobrase viktoriini tulemustest lähtuvalt ilmnes kaks algoritmilise mõtlemise oskust: algoritmiline disain ja mustrite äratundmine. Lisaks põhikoolile kasutati ülesandeid ka gümnaasiumis millga kinnitati, et kohendatud kujul saab neid ülesandeid kasutada algoritmilise mõtlemise oskuste hindamiseks ka gümnaasiumisgümnaasiumitasemel. Viimase asjana pakutakse doktoritöös välja teoreetilisi ja empiirilisi tulemusi kokkuvõttev algoritmilise mõtlemise oskusi hindav mudel.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    iOS mobiilirakenduste arendamise kursuse õppematerjal Swift keele baasil
    (2016) Noga, Juri; Palts, Tauno; Lepp, Marina
    Selles lõputöös antakse ülevaade iOS mobiilirakenduste arendamise kursuse jaoks koostatud õppematerjalidest. Kirjeldatud on aine ülesehitus, põhjendatud konkreetsete teemade valimist ja materjalide õpetamise stiili. Lisaks vaadeldakse mobiilirakenduste põhiprintsiipe ja nende rakendamist reaalsete näidete abil.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Programmeerimise e-kursusel osalejate küsimuste analüüs ja selle põhjal murelahendajate koostamine
    (2016) Hollo, Kaspar; Tõnisson, Eno; Palts, Tauno
    Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut korraldas 2015/2016. õppeaastal programmeerimise MOOCe (vaba ligipääsuga ja osalejate arvu poolest suuremahuline tasuta e-kursus), kus osalejatel oli e-kirjade vahendusel võimalik oma küsimustele kursuse korraldajatelt tagasisidet saada. Sügissemestril toimunud MOOCi „Programmeerimisest maalähedaselt“ osalejate poolt saadetud e-kirjad sisaldasid aga palju korduma kippuvaid küsimusi. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kevadsemestril toimuvate MOOCide osalejate korduma kippuvaid küsimusi ennetada ja sellega vähendada laekuvate e-kirjade arvu. Selleks analüüsiti esmalt osalejate e-kirjades sisalduvaid küsimusi ja saadud tulemused liigitati juhendajatega kooskõlastatud kategooriatesse. Liigitatud andmete analüüsi tulemusena selgitati välja osalejate poolt tehtavad korduvad vead. Väljaselgitatud korduvatest vigadest lähtuvalt koostati ülesannete kohta käivate vihjete kogumid ehk murelahendajad. Murelahendajad abistasid kevadsemestril toimuvates MOOCides vihjete kaudu osalejaid ning püüdsid ennetada neil tekkida võivaid küsimusi. Sügis- ja kevadsemestril toimunud MOOCide „Programmeerimisest maalähedaselt“ käigus laekunud e-kirjade arvu võrdlus näitas, et pärast murelahendajate kasutuselevõttu vähenes e-kirjade arv märkimisväärselt.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet