Sirvi Autor "Palu, Annegrete" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 10 10
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Äratundmistäpsus ja kindlushinnang videotest ja fotodest koosnevates samaaegsetes ja järjestikustes äratundmisridades ühe ja kahe kurjategija identifitseerimisel(2022) Kraju?kina, Maria; Palu, Annegrete; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Äratundmistäpsus järjestikustes ja samaaegsetes videotest koosnevates äratundmisridades(2022) Pikksaar, Senta; Palu, Annegrete; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Culture of fear: fear as context and as method of political influence(Tartu Ülikool, 2014) Palu, Annegrete; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , The effect of using neutral visual aids in interviewing child eyewitnesses – improving or hindering their recall?(Tartu Ülikool, 2016) Palu, Annegrete; Kask, Kristjan, juhendaja; Liin, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutTo improve the accuracy of the information gathered from child witnesses in the form of descriptions of people and events, several methods and props have been used during investigative interviews – model standards, anatomical dolls and body maps. There are still many discrepancies regarding the suggestiveness and effectiveness of these methods compared to verbal interviews. An experiment was conducted to examine whether the provision of neutral aids (colour palette, pictures of daily activities and seasons) during interviewing would improve pre-schoolers’ accuracy of memory for colour and time; and whether it leads children to change their initial answers. The study involved 169 six- to seven-year-old children who took part in a scripted event that involved seeing and briefly interacting with a stranger during his visit to the kindergarten. One week later half-structured interviews with children were conducted. The experiment showed that neutral visual aids had an effect on the volume of total and false information, but not on true information or accuracy. Using neutral aids during interviews increased the amount of information children were able to provide about time and colour, however also increasing the amount of false information. Furthermore, when questions were repeated using neutral visual aids, children reported additional information in total, as well as additional false information. The results indicate that even neutral aids may lead children to provide more details as well as change their answers, which in turn hinders their recall. Therefore, using visual aids should be treated with care when used in practice.listelement.badge.dso-type Kirje , Eksplitsiitse "Ma ei tea" valiku mõju äratundmisotsustele samaaegsetes äratundmisridades(2023) Luik, Mark-Emil; Palu, Annegrete; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Fotode asetuse mõju äratundmistäpsusele samaaegsetes äratundmisridades: uurimistöö(2023) Heinrichsen, Rainer; Palu, Annegrete; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Kirurgilise maski kandmise mõju äratundmistäpsusele ja kindlushinnangule(2023) Kaur, Kirke; Palu, Annegrete; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Motiveeritud ebasiira käitumise uurimine selle sõltuvuses transkraniaalse magnetstimulatsiooni pidurdavast mõjust(Tartu Ülikool, 2014) Palu, Annegrete; Bachmann, Talis, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas seminaritöös uuriti, kuidas dorsolateraalse prefrontaalkoore (DLPFC) pidurdamine transkraniaalse magnetstimulatsiooniga (TMS) mõjutab motiveeritud ebasiirast käitumist ehk valetamist. Selleks valmistati ette katse, kus 17 katseisiku mõlema ajupoolkera DLPFC-d pidurdati korduva TMSi abil ning seejärel lasti neil mängida interaktiivset arvutimängu, milles katseisik sai ise valida, millal ja kui palju valetada. rTMS-mõjutamisele võeti võrdluseks sham-tingimus. Tulemused ei näidanud valetamismäära muutumist stimuleerimise tulemusena, kuid leiti erinevusi aegades vastamise võimaldamisest vastuseni. Parema ja vasaku poolkera DLPFC pidurdamine pikendab valetamisel vastamise kiirust võrreldes tõe rääkimisega, mis kinnitab, et valetamine on keeruline kognitiivne tegevus ning nõuab keerulisemat kontrolli. Valetamine on väga atraktiivne teema, kuid selle protsesside täieliku tundmaõppimise jaoks on vaja läbi viia täiendavaid uurimusi.listelement.badge.dso-type Kirje , Seksuaalse väärkohtlemise hindamine Eesti LGBT+ kogukonnas(2023) Jante, Linda; Aavik, Toivo; Palu, Annegrete; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , The effect of feedback-based training on intuitive deception detection accuracy(2022) Soomets, Krõõt; Palu, Annegrete; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond