Sirvi Autor "Paniagua, Carlos" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Juhtumiuuring: Seleniumi automaattestide optimeerimine
(2016) Jerkku, Stenver; Pfahl, Dietmar; Paniagua, Carlos
Tänapäeval on väga suur osa elust koondunud veebi ning seetõttu on ettevõtted peaaegu et kohustatud oma veebilehtesid korralikult haldama. Samas on veebilehtede arendamine ja ülalpidamine keeruline ja kallis töö. Lehe nõuetekohase käitumise tagamiseks kasutavad arendajad tihtipeale brauseripõhiseid vastuvõtuteste. Brauseripõhiste vastuvõtutestide probleem seisneb aga selles, et need on aeglased. Sageli on nende kasutamine pideva integratsiooni tõttu keeruline, sest vastuvõtutestide käitusaeg on sedavõrd pikk, et arendaja peab enne tagasiside saamist juba järgmise ülesande juurde liikuma. See omakorda pikendab tarneaegu, muudab vigade avastamise ebaefektiivsemaks, raskendab lähtekoodis vigade jälitamist ja vähendab arendajate motivatsiooni.\n\rSaleMove’il on kõrged kvaliteedistandardid ja järgitakse TDD põhimõtteid. Lisaks TDD-le on SaleMove’is laiahaardelised vastuvõtutestid – üle 220 unikaalse vastuvõtutesti paralleelselt üheksas erinevas brauseris. Selenium on tööriist, mille abil saab luua automaatseid funktsionaalseid teste veebirakendustele. Juhtumiuuringu eesmärgiks oli analüüsida ja optimeerida SaleMove’i vastuvõtutestide keskkonda. Sihiks seati vähendada vastuvõtutestide käitusaega 50 minutilt umbes kümnele minutile. See aitas lühendada tarneaegu, parandada vigu kiiremini ja tõsta arendajate rahulolu.\n\rUuringu käigus analüüsiti SaleMove’i vastuvõtutestide kitsaskohti. Esiteks analüüsiti testjuhtude komplekti ning testi alustamise ja lõpetamise aegu. Seejärel tuvastati kitsaskohad, optimeeriti vastuvõtutestide keskkonda ning tehti vajalikud parandused. Analüüsiti Seleniumi hajusalt jooksutamist ehk jooksutati iga testi hajusas keskkonnas paralleelselt teiste testidega. Antud töös kirjeldati detailselt, kuidas arendati hajusat keskkonda ja koguti tulemused loetavasse formaati. Viimaseks dokumenteeriti vastuvõtutestide hajusa keskkonna plussid ja miinused ning arutati, kuidas seda tulevikus veelgi paremaks muuta.\n\rKokkuvõttes vähendati SaleMove’i vastuvõtutestide keskkonna käitusaega 50 minutilt 13 minutile ning seda suuresti tänu hajutamisele. See omakorda vähendas tarneaegu, suurendas arendajate rahulolu ja oli paljuski muus mõttes kasulik. Samas muutus vastuvõtukeskkonna ülesehitus keerukamaks ning lisaks suurenesid hajusa keskkonna tõttu nõuded riistvarale.
Mobiilsete pilveteenuste avastamine ja teavitusmehhanismid
(Tartu Ülikool, 2012) Paniagua, Carlos; Srirama, Satish Narayana; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Viimase viie aasta jooksul on mobiilsed seadmed nagu sülearvutid, pihuarvutid, nutitelefonid jmt. tunginud peaaegu kõigisse inimeste igapäevaelu tegevustesse. Samuti on põhjalik teadus- ja arendustegevus mobiilsete tehnoloogiate vallas viinud märkimisväärsete täiustusteni riistvara, tarkvara ja andmeedastuse alal. Tänapäeval on mobiilsed seadmed varustatud sisseehitatud sensorite, kaamera, puutetundliku ekraani, suurema hulga mäluga, kuid ka tõhusamate energiatarbemehhanismidega. Lisaks on iOS ja Android operatsioonisüsteemide väljalaske tõttu suurenenud nii mobiilirakenduste arv kui keerukus, pakkudes arvukamalt kõrgetasemelisi rakendusi. Sarnaselt on toimunud olulised arengud ja standardiseerimisele suunatud jõupingutused veebiteenusete valdkonnas ja elementaarsetele veebiteenuste ligipääsu kasutatakse laialdaselt nutitelefonidest. See on viinud loogilise järgmise sammuna veebiteenuste pakkumiseni nutitelefonidest. Telefonidest veebiteenuste pakkumise kontseptsioon ei ole uus ning seda on põhjalikult uurinud Srirama, kes pakkus välja Mobile Host (Mobiilne Veebiteenuse Pakkuja) kontseptsiooni. Algne realisatsioon kasutas aga aegunud tehnoloogiaid nagu JMEE, PersonalJava, SOAP arhitektuur jne. See töö uuendab Mobile Host'i kasutades uusimaid tehnoloogiad, nagu Android OS ja REST arhitektuur, ning pakub välja teenusemootori, mis põhineb Apache Felix'il - OSGi platvormi realisatsioonil piiratud ressurssidega seadmetele. Hämmastava kiirusega toimunud arengud mobiilsete arvutuste vallas võimaldavad uue põlvkonna veebirakenduste loomist valdkondades nagu keskkonnateadlikkus, sotsiaalvõrgustikud, koostöövahendid, asukohapõhised teenused jne. Sellised rakendused saavad ära kasutada Mobile Host'i võimalusi. Selle tulemusena on klientidel ligipääs väga suurele hulgale teenustele, mistõttu tekib vajadus efektiivse teenuste avastamise mehhanismi järele. See töö pakub välja kataloogipõhise avastusmehhanismi võrgu ülekatte toega suurtele, kõrge liikuvusega võrgustikele. See mehhanism toetub OWL-S'le, mis on ontoloogia veebiteenuseid pakkuvate ressursside avastamiseks, väljakutseks, koostamiseks ja jälgimiseks. Töö kirjeldab ka Srirama välja pakutud algupärast teenuste avastamise mehhanismi, mis toetub peer-to-peer võrkudele ja Apache Lucene võtmesõna otsingumootorile. Uurimuse käigus uuendatakse teenuseotsing kasutama Apache Solr'i, Apache Lucene'i viimast versiooni. Teenuste avastust testiti põhjalikult ja tulemused on töös kokkuvõtvalt välja toodud. Mobiilsete tehnoloogiate vallas uuritakse ka võimalust kasutada pilvetehnolologiat laiendamaks mobiilseadmete salvestusmahtu ja töökoormust edastades pilve andme- ja arvutusmahukad ülesanded. See soodustab keerulisemate ja võimalusrohkemate mobiilirakenduste arendust. Pilve delegeeritavate toimingute aeganõudva iseloomu tõttu aga on vajalik asünkroonne mehhanism teavitamaks kasutajat, millal töömahukad tegevused on lõpetatud. Mobiilsete pilveteenuste pakkujad ja vahevara lahendused võivad kasu saada Mobile Host'ist ja selle asünkroonsete teavituste võimekusest. Uurimus esitleb nelja teavitusmehhanismi: AC2DM, APNS, IBM MQTT ja Mobile Host'i põhine teavitus. Töö võtab kokku kvantitatiivse analüüsi tulemused ja toob välja nelja teavitamise lähenemise tugevused ja nõrkused. Lisaks kirjeldatakse CroudSTag rakenduse realisatsiooni - CroudSTag on mobiilirakendus, mille eesmärgiks on sotsiaalsete gruppide moodustamine kasutades näotuvastustehnoloogiat. CroudSTag-i realisatsioon kasutab mobiilseid pilveteenuseid ja Mobile Host'i, et pakkuda oma funktsionaalsust kasutajale.
Partnervõrgul baseeruva hajusa failijagamissüsteemi loomine kasutades Mobile Host’i
(Tartu Ülikool, 2013) Halapuu, Pätris; Srirama, Satish Narayana; Paniagua, Carlos; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Viimase kümne aasta jooksul on mobiilsed seadmed nagu näiteks nutitelefonid, sülearvutid, pihuarvutid jne saanud lahutamatuks osaks igapäeva elust. See aga on tekitanud nõudluse võimsamate, kiiremate ja energiasäästlikumate seadmete järgi. Lisaks on iOSi ja Androidi operatsioonisüsteemide väljalaske tõttu suurenenud nii mobiilirakenduste arv kui ka keerukus. Sarnane areng on toimunud ka veebiteenuste valdkonnas ja nutitelefonides on ligi-pääs veebiteenustele muutunud elementaarseks. See aga on viinud järgmise sammuni – veebiteenuste pakkumine otse nutitelefonidest. See kontseptsioon pole uus ja seda on põh-jalikult uurinud S. N. Srirama, kes pakkus välja Mobile Host (Mobiilne Veebiteenuse Pak-kuja) lahenduse 2006. aastal, ning mida on C. Paniagua uuendanud Android OS’ile aastal 2012 kasutades REST arhitektuuri ja OSGi’t. P2P (Peer-to-Peer ehk partnervõrk) põhinevad programmid nagu näiteks failide jagamine ja sõnumite saatmine on tänapäeval arvutikasutajate seas laialdaselt levinud. Ar-vutid üle maailma on ühendatud omavahel ja jagavad ressursse selles süsteemis ilma keskse serverita. Iga arvuti selles võrgus on võrdne sel moel, et on võimeline ligi pääsema ja alla laadima ressursse teistest masinatest selles süsteemis. Töö kirjeldab põgusalt Mobile Hosti, P2P arhitektuuri, valitud P2P BitTorrenti pro-tokolli ja kuidas neid tehnoloogiaid kasutati P2P hajusa failide jagamise süsteemi loomi-seks. Uurimuse käigus arendati välja hajus failide jagamise süsteem Mobile Hosti lisana kasutades BitTorrenti protokollil põhinevat C++ keeles kirjutatud Libtorrenti teeki. Valmi-nud programm on võimeline looma torrent faili, avama ja laadima ning jagama vastavaid faile. Lisaks on võimalik muuta failide hoiustamise asukohta ja määrata mõningaid ses-siooni seadeid nagu näiteks alla ja üles laadimise kiirust piirata ning porti määrata. Failide jagamise teenust pakkuvate seadmete otsingu lihtsustamiseks seati üles Apache SOLR 4.2.0 veebiteenus mcrlabs.net serverisse millega suhtlus käib automaatselt.