Sirvi Autor "Parm, Sirli" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti keele ajasõnade omandamine(2013-03-25) Parm, SirliEnamasti ollakse ühel meelel selles, et väikesed lapsed mõistavad ja väljendavad aega täiskasvanutest erinevalt. Põhilisemate kognitiivsete kategooriate – ruumi-, aja-, isiku- ja arvukategooria – omandamise arengut nii lingvistilisel kui ka mittelingvistilisel kontseptuaalsel tasandil on peetud väga oluliseks, kuna selles peegelduvad nii puhtkeeleline areng kui mõtlemise seaduspärad. Väitekirjas käsitletakse seda, kuidas eesti laps omandab ajakategooriat, eelkõige selle leksikaalseid väljendusvahendeid ehk ajasõnu. Töö üldine eesmärk on välja selgitada eesti keelelise ajasüsteemi arengu seaduspärad kuni 7-aastastel lastel. Väitekirjas otsitakse vastust põhiliselt kahele küsimusele: 1) millises järjekorras ilmuvad ajasõnad laste kõnesse ja milline on nende kasutus, 2) kas ajasõnad aitavad lastel grammatilist aega tajuda ja kasutada. Läbiviidud uurimus jaguneb kaheks: keeleomandamise varasel perioodil (kuni 3-aastaseni) ilmuvate ajasõnade uurimiseks on kasutatud korpusanalüüsi ja vanemate lastega (4–7-aastased) on läbi viidud psühholingvistiline eksperiment. Põhiliste tulemustena saab nimetada järgmist. (1) Leksikaalse aja omandamine algab samal ajal grammatilise ajakategooria omandamisega (enne lapse kaheaastaseks saamist). Esimesed ajasõnad on deiktikud, mis viitavad ajasuhetele lähtuvalt kõnehetkest. Leksikaalse aja väljendamine algab olevikukeskselt – kõigepealt ilmuvad olevikule osutavad ja olevikuaega täpsustavad ajasõnad. Seejärel sageneb nii mineviku väljendamine grammatiliste ja leksikaalsete vahenditega kui ka tuleviku väljendamine ajaadverbidega, sage on lapsekeeles on ajalisi järgnevussuhteid tähistavate sõnade kasutus. (2) Nelja-aastaselt ei ole eesti lapsed veel ajakategooriat täielikult omandanud, 4–7-aastaselt toimub ajakategooria aktiivne omandamine. Eksperimendi tulemused näitavad, et ajasõnad on oluline ajainfo grammatiliste ajavormide mõistmisel ja produtseerimisel. Ajalisele järgnevusele osutamisel on 4–7-aastaste laste jaoks küll ajasõnad enne, praegu, pärast selgemad kui komplekssema tähendusega ajasõnad juba, jälle, veel, kuid mõlemad sõnakomplektid aitavad verbiga väljendatud aega tajuda ja kasutada.Kirje Partiklite veel, juba, alles, jälle tähendused eesti kirjakeeles(2007-06-27T06:02:24Z) Parm, Sirli