Browsing by Author "Part, Kai"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 7 of 7
  • Thumbnail Image
    Item
    Eesti naiste tervis 2014: seksuaal-ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine: uurimisaruanne
    (Tartu, 2015) Lippus, Hedda; Laanpere, Made; Part, Kai; Ringmets, Inge; Rahu, Mati; Haldre, Kai; Allvee, Kärt; Karro, Helle; Tartu Ülikool. Naistekliinik
  • Thumbnail Image
    Item
    Eesti naiste tervis: seksuaal-ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine: uurimisaruanne
    (Tartu, 2007) Part, Kai; Laanpere, Made; Rahu, Kaja; Haldre, Kai; Rahu, Mati; Karro, Helle; Tartu Ülikool. Naistekliinik
  • Thumbnail Image
    Item
    Naistehaigused ja sünnitusabi
    (2010-12-09) Rull, Kristiina; Laanpere, Made; Part, Kai
    BeSt programmi raames loodud e-kursus "Naistehaigused ja sünnitusabi" annab põhiteadmised sünnitusabi ja günekoloogia peamiste probleemide epidemioloogiast, patogeneesist, diagnostikast ja ravist, reproduktiivtervisest, sh pereplaneerimisest, viljatusest ning perinataalsest abist ning haiguste ennetamisest.
  • Thumbnail Image
    Item
    Praktiline kontratseptsioon
    (Tartu Ülikool, 2012-11-01) Laanpere, Made; Part, Kai; Karro, Helle
    BeSt programmi raames loodud e-kursuse läbinu E-kursuse läbinu teab, millised rasestumisvastased vahendid on olemas ja kuidas need „töötavad“, oskab välja valida rasestumisvastase meetodi lähtudes iga üksiku naise/paari vajadusest, arvestades: a. meetodi efektiivsust, b. individuaalseid riske ja hüvesid, c. täiendavat mõju elukvaliteedile, oskab nõustada võimalike probleemide korral, mis rasestumisvastaste meetoditega võivad kaasneda, oskab selgitada välja ja käsitleda vääruskumusi seoses rasestumisvastaste vahenditega.
  • No Thumbnail Available
    Item
    Rasestumisvastased vahendid
    (Tartu Ülikool, 2013-03-19) Part, Kai; Laanpere, Made
    BeSt programmi toetusel loodud minikursus annab ülevaate tänapäevastest rasestumisvastastest vahenditest. Kursuse läbinu teab, kuidas erinevad rasestumisvastased vahendid toimivad, millised vahendid toimivad tõhusalt ja millised mitte, milliseid lisahüvesid tervisele ja elukvaliteedile võib ühe või teise vahendi kasutamisest saada ja millised on võimalikud riskid. Kursus on jõukohane ka ilma meditsiinilise hariduseta inimestele, kuid kasuks tulevad põhiteadmised inimese bioloogiast ja paljunemisest.
  • Thumbnail Image
    Item
    Seksuaalkasvatuse alused
    (Tartu Ülikool, 2013-03-06) Part, Kai; Värv, Siim
    BeSt programmi raames loodud e-kursusel antakse ülevaade seksuaalharidusest, inimese seksuaalsest arengust, noorte seksuaalkäitumise mõjuritest, seksuaalhariduse ja noortenõustamise korraldusest Eestis, seksuaalhariduse teemade käsitlemise teoreetilistest ja praktilistest aspektidest.
  • Thumbnail Image
    Item
    Sexual health of young people in Estonia in a social context: the role of school-based sexuality education and youth-friendly counseling services
    (2015-10-09) Part, Kai
    Noorte seksuaaltervist mõjutab lisaks individuaalsetele teguritele sotsiaalne keskkond: noorte seksuaalõiguste tunnustamine, seksuaalharidus ja noortesõbralikud terviseteenused, kuid ka domineerivad sooga ja seksuaalsusega seotud hoiakud ning üldine riskiv tervisekäitumine. Eestis viidi 1996. aastal kõigi kooliastmete õppekavasse kohustuslik inimeseõpetus, mille kaudu jõudis seksuaalharidus järgneva kümnendi jooksul enamikuni õpilastest. Paralleelselt loodi noorte nõustamiskeskuste võrgustik, mis pakub tasuta seksuaaltervisealast teavet ja nõustamist. Kas ja millist mõju on need sammud avaldanud Eesti noorte seksuaaltervise näitajatele? Teismeliste (15–19-aastaste) raseduste võrdlev uuring Euroopa Liidus näitas, et Eestis on olnud üks kiireimaid teismeliste raseduste langusi 2001–2010. Teismeliste raseduste esinemise märgatav kõikumine riigiti on seletatav noorte seksuaaltervise teenuste, soodsate rasestumisvastaste vahendite ja seadusega tagatud turvalise abordi kättesaadavusega. Kahe küsitlusuuringu tulemused näitasid, et seksuaalhariduse saamine koolis oli 4,6 korda sagedamini seotud heade seksuaaltervisealaste teadmistega neidude ja noormeeste hulgas ning 2,7 korda sagedamini tõhusate rasestumisvastaste meetodite kasutamisega noorte naiste hulgas. Noortel naistel ilmnes seos tõhusate rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja noorte nõustamiskeskuste külastamise vahel ning kõrge rahulolu nende teenustega. Siiski on ebatõhusate rasestumisvastaste meetodite kasutamine noorte, eriti mitte-eesti emakeelega naiste hulgas levinud – see näitab, et märkimisväärne osa naistest on ohustatud plaanimatust rasedusest. Mõlemast soost teismelistel leiti tugev seos suitsetamise ja purju joomise ning varase seksuaalelu alustamise vahel. See näitab, et varane seksuaalelu alustamine moodustab osa üldisest riskikäitumisest. Neidudel ilmnes veel seos traditsiooniliste sooga seotud hoiakutega, mis tõendab nende rolli seksuaalsusega seotud otsuste tegemise protsessis. Seega on tõenäone, et kooli seksuaalharidusel koos noorte nõustamiskeskustega on olnud märkimisväärne roll teismeliste raseduste ennetamisel Eestis.