Sirvi Autor "Peet, Krista" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Kehataju kognitiivse ja tajulise osa seosed kortikaalse hilise positiivsusega
(Tartu Ülikool, 2015) Peet, Krista; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida seoseid kehataju tajulise (keha suurushinnangute täpsus) ja kognitiivse osa (hõivatus välimusest ja kehakaalust) ning kortikaalse hilise positiivsuse ja selle kahe alakomponendi P3 ja LPP vahel. Katses osales 36 noort naist, kellele esitati muudetud kehasuurusega pilte neist endist või teisest naisest. Uurimaks tähelepanuressursi hõivamise mõjusid kehatajule, pidid katseisikud samaaegselt meeles pidama kas 2-st või 6-st tähest koosnevat tähejada. Kehataju täpsus oli seotud pildil oleva isiku identiteediga: enese pildi puhul hinnati enda tegelikku kehasuurust keskmiselt küllaltki täpselt, võrreldes ennast sama suure kaaslasega hinnati end aga suuremaks. Hõivatus välimusest ja kehakaalust kehataju täpsust ei mõjutanud. Hilise positiivsuse puhul esines komponendi ja esitatud keha suuruse interaktsioon, mille alusel oli pildil oleva keha suurusele tundlik LPP komponent, kuid mitte P3. Eriti tundlik oli LPP komponent enese keha suurendatud piltidele kõrge välimusest ja kehakaalust hõivatuse puhul.
Kroonilise sotsiaalse stressi mõju erineva uudistamisfenotüübiga rottidele
(Tartu Ülikool, 2013) Peet, Krista; Kõiv, Kadri, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida erinevusi kõrge ja madala uudistamisaktiivsusega rottide sotsiaalse stressi tundlikkuses. Selleks läbisid 20 kõrge uudistamisaktiivsusega (HE), 20 madala uudistamisaktiivsusega (LE) ja 24 keskmise uudistamisaktiivsusega (ME) rotti kroonilise sotsiaalse stressi režiimi, milleks kasutati resident-sissetungija paradigmat. Katse jooksul viidi läbi loomade kehakaalu, süvatemperatuuri ja sahharoosi-eelistuse mõõtmised. Stressirežiimile järgnes käitumuslike testide seeria (0-puuri test, avarvälja test ning sotsiaalse eelistuse test) kroonilise sotsiaalse stressi mõjude väljaselgitamiseks. Tulemustest selgus, et keskmisest kõrgema ja madalama uudistamisaktiivsusega rottide seas esinesid vastuseks stressile erinevad efektid. Kui väheuudistavad rotid näitasid suurenenud tundlikkust üles avarvälja testis, siis vähenenud kaaluiibe põhjal võis välja tuua just palju-uudistavate rottide teatava kõrgema tundlikkuse. Teiste testide puhul olid tulemused mitmesuunalised, mis viitab sellele, et tundlikkus sotsiaalse stressi suhtes on mitmedimensiooniline ning sõltub erinevatest mehhanismidest, mis nõuavad edasist uurimist.