Sirvi Autor "Peiponen, Kadi-Liis" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Ajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2023) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Tegevväelaste töö- ja eraelu ühitamise struktuursed ja organisatsioonikultuurilised tegurid
(Tartu Ülikool, 2025) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on Kaitseväe kui organisatsiooni eripärast tulenevad struktuursed ja kultuurilised tegurid seotud tegevväelaste töö- ja eraelu ühitamisega. Selle jaoks analüüsiti organisatsioonikultuurilisi koondtunnuseid, nende seoseid töö- ja eraeluga ning nende erinevusi struktuursete tegurite lõikes. Empiirilise analüüsi aluseks olid tegevväelaste vastused 2024. aasta uuringust “Inimvara säilitamine kaitsejõududes”. Andmeanalüüsiks kasutati kirjeldavat statistikat, klasteranalüüsi, dispersioonanalüüsi ning regressioonanalüüsi. Tulemustest selgus, et tegevväelased hindavad mõõdukalt või kõrgemalt organisatsioonilist sobivust ehk väärtuselist kooskõla Kaitseväega, tööalast sobivust, tööga rahulolu, organisatsioonilist pühendumust ja rahulolu vahetu ülemaga. Madalama hinnanguga on organisatsiooni poolne üldine toetus ning eriti toetus töö- ja eraelu ühitamisele. Kõrged näitajad ilmnesid ka läbipõlemise ja tööpingelisuse puhul, mis viitavad negatiivsetele töökoormust ja stressi peegeldavatele teguritele. Töö- ja eraelu tasakaalu hinnati mõõdukaks. Regressioonanalüüsi tulemusena selgus, et töö- ja eraelu tasakaalul on kõige tugevam negatiivne seos läbipõlemise ja töö pingelisusega. Positiivne seos on tööga rahulolu, organisatsiooni toe ja töö sobivusega. Samuti on töö- ja eraelu tasakaalul seos abielustaatusega, laste olemasolu ning Kaitseväe üksusega. Viimast kinnitas ka klasteranalüüs, millest selgusid neli erinevad klastrit, mis kõik erinevad üksteisest organisatsioonikultuurilistele teguritele antud keskmiste hinnangute poolest. Taolised subkultuurid ilmnesid ka auastmete ja teenistusstaaži lõikes. Analüüsitavas andmestikus oli väga madal naiste osakaal, mistõttu nad analüüsist välja jäeti. Arvestades aga, et perekondlik rollikonflikt on sageli just naiste puhul teravam ning naiste huvi ajateenistuse vastu kasvab, oleks vajalik tulevikus antud teemat edasi käsitleda soospetsiifiliselt. Samuti on huvitav teema edasiarendus antud töös käsitletud tegurite vastastikune seos struktuurvõrrandite abil, näiteks kuidas mõjutab töö- ja eraelu tasakaal läbipõlemist või milline on seos organisatsioonilisel pühendumusel teiste teguritega.