Sirvi Autor "Peitel, Anneli" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Karjääri kujundamise pädevuste küsimustiku valideerimine tööealisel valimil
(Tartu Ülikool, 2025) Peitel, Anneli; Liin, Triin, juhendaja; Reppo, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida Eestis välja töötatud Karjääri kujundamise pädevuste küsimustiku kriteeriumivaliidsust, uurides kuivõrd ennustab küsimustik objektiivset ja subjektiivset karjäärialast edu, ning konvergentset valiidsust, uurides millised on seosed Karjääri kujundamise pädevuste küsimustiku ning karjäärialases teaduskirjanduses kasutatud karjääripädevuste märksõnade vahel. Lisaks uuritakse karjääri kujundamise pädevusi sõltuvalt soost, kuna tööturul on teravalt esile toodud sooliste erinevuste teema seoses palgalõhega. Uuringus osales 71 katseisikut vanuses 18 - 64 aastat (keskmine vanus 43,4 (SD =10,91). Andmed koguti anonüümselt veebipõhise küsimustiku abil. Tulemused näitavad, et Karjääri kujundamise pädevuste küsimustik on korreleeritud ootuspäraselt suurema osaga teaduskirjanduses leiduvatest karjäärialast pädevust tähistavatest märksõnadest, välja arvatud suhtevõrgustiku loomise alaosa, mis on olulisel kohal enamuses karjääripädevuse raamistikes. Tulemused näitavad osaliselt ka küsimustiku kriteeriumivaliidsust, kuna Karjääri kujundaamise pädevuste küsimustiku koondskoor ja selle alaskaalade skoorid ennustavad positiivselt subjektiivset tööga rahulolu ning koondskoor ennustab palka, aga mitte positsiooni. Soolisi erinevusi karjääri kujundamise pädevustes ei ilmnenud.
Seotus, autonoomsus, enesetõhusus ja kaasatus akadeemilise edukuse ennustajatena: pilootuuring Tartu põhikoolipilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Peitel, Anneli; Liin, Triin, juhendaja; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, millisel määral on võimalik ennustada õpilase akadeemilist edukust lähtuvalt kolmest psühholoogilisest baasvajadusest ja kaasatusest, ning millised on nende omavahelised seosed. Andmed koguti pilootprojekti käigus Tartu põhikooliõpilastelt (N=75), instrumentideks olid IMI ja CEI. Akadeemilise edukuse näitajana kasutati õpilase enda poolt raporteeritud hindeid. Mitmese lineaarse regressiooni analüüsi tulemusena leiti, et enesetõhusus on oluline akadeemilise edukuse ennustaja (β = 0,52, p = ,000). Kuigi tõendust ei saadud teiste psühholoogiliste konstruktide ennustusjõus õppeedukusele, peab autor oluliseks tulemust, mille põhjal leiti, et autonoomsus koos seotusega ja kaasatus koos seotusega ennustavad statistiliselt oluliselt enesetõhusust. Saadud tulemused annavad aluse järgnevateks uuringuteks, milles vaadelda enesetõhususe võimalikku vahendavat mõju seotuse, kaasatuse ja autonoomsuse ning akadeemilise edukuse vahel.