Browsing by Author "Peltonen, Ulla-Maija"
Now showing 1 - 4 of 4
Results Per Page
Sort Options
Item Boundless experience(Tartu Ülikool, 2008-10-29T08:35:22Z) Peltonen, Ulla-MaijaLoeng keskendub kogemuse mõiste käsitlusele pärimusliku ajaloo uurimises: kogemuse seotus elukäigu sündmuste ja individuaalsete tunnete, emotsioonidega. Kogemus kui protsess, mis täieneb, tiheneb, tõlgendub kogu elu vältel, ja kogemus kui elamus tõsielusündmusest, mida räägitakse korduvalt ja mis on eranditult individuaalne. Emotsioonid tulevad uurimisel päevakorda, kui hakatakse uurima kogemuse väljendamist – tõlgendus oma elust; jutustaja enda suhe oma elukäiku; inimeste vahelised suhted ja väljendamisviisid. See on nii, kuna kogemuse aspektist on emotsioonid kultuuriliselt loodud. Emotsioonide ja kogemuse seotuse uurimisel rakendatakse konstruktivismi ja kognitiivsuse teooriaid.Item Image processing – Private photographs 1918(Tartu Ülikool, 2008-10-29T08:35:22Z) Peltonen, Ulla-MaijaLoengus käsitletakse kultuuriuurimise metodoloogilist probleemi visuaalsuse ja narratiivsuse suhetest. Soome 1918. aasta kodusõja fotomaterjali põhjal analüüsitakse ametliku ja mitteametliku kujundiloome protsesse, sealhulgas amatöörfotograafiat kui visuaalset pärimust ning selle poolt edasikantavat teadmist ja tähendusi privaatsetes ja kultuurikontekstides ning sõjajärgses mälupoliitikas. Folkloristika ja etnoloogia vaatepunktist esitatakse küsimus, kuidas uurida kogemust ja pärimust fotomaterjali põhjal.Item The Invention of Heroes – The Varying Images Marshal Mannerheim(Tartu Ülikool, 2008-10-29T08:35:22Z) Peltonen, Ulla-MaijaLoengu teemaks on kangelaslikkus kui kultuuriline konstruktsioon, mida luuakse ühelt poolt riiklik-poliitilisel tasandil (kool, massimeedia, akadeemiline ajaloouurimine), teiselt poolt privaatsel ja kogukondlikul tasandil (pärimus, käsikirjalised pere vm väikerühmade raames ja jaoks loodud materjalid). Küsimuseks on, milliseid tegureid arvestades ja millistest olukordadest lähtudes luuakse ja taasluuakse arusaamisi kangelaslikkusest (antikangelaslikkusest); milliseid sotsio-kultuurilisi tähendusi väljendatakse kangelaslikkuse kontseptsiooni kaudu. Neid küsimusi analüüsitakse Soome marssali Carl Gustav Emil Mannerheimi näitel. Allikateks on nii suulised kui ka kirjalikud, nii perearhiividesse kuuluvad kui ka avalikult esitletavad (ajakirjandus, film, kujutav kunst) lood. Teema avatakse ajalookogemuse, mäletamise ja jutustamise ning nn teise teadmise (kogemusliku teadmise) uurimise kontekstis.Item The Meaning of Truth in oral history narratives(Tartu Ülikool, 2008-10-29T08:35:22Z) Peltonen, Ulla-MaijaLoengus käsitletakse pärimusliku ajaloo uurimises keskseid mõisteid „tõde“, „uskumine“ ja „teadmine“, esitades küsimuse nende omavahelistest suhetest. Osundatakse erinevatele tõe kriteeriumidele teaduslikus uurimistöös. Ühe Gulagi üleelanud mehe omaeluloolisi jutustusi analüüsides näidatakse, et pärimusliku ajaloo vaatepunktist avaldub ‘tõde’ jutustatava tähenduses.