Sirvi Autor "Peltser, Merili" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Autoantikehade teke Aire-puudulikul rotil
(Tartu Ülikool, 2020) Peltser, Merili; Kisand, Kai, juhendaja; Laan, Martti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Käesolevas magistritöös uuriti I tüüpi interferoonide (IFN) vastaste autoantikehade teket ja nende mõju katselooma organismis. Selleks kasutati rotte, kellel oli välja lülitatud Aire (autoimmuunne regulaator) geen. Aire-puudulikel rottidel tekkisid IFN-α vastased antikehad enne sümptomite ilmumist, keskmiselt 4 kuu vanuselt. IgG kontsentratsiooni alusel normaliseeritud anti-IFN-α väärtused olid enamasti põrna kultuuris kõige kõrgemad, järgnesid tüümuse ja luuüdi rakkude supernatandid. Autoantikehadel oli interferoone neutraliseeriv efekt. Kõrge autoantikehade tiitri puhul olid muutunud T-raku alampopulatsioonide proportsioonid põrnas ja lümfisõlmedes. T follikulaarsete regulatoorsete rakkude populatsioon suurenes ning T follikulaarsete helperite populatsioon langes võrreldes heterosügootsete rottidega. Sooritati ka geeniekspressiooni analüüs, milles leiti, et alla on reguleeritud I tüüpi IFN-ga seotud geenide ekspressioonid, mis viitab, et autoantikehad on bioloogiliselt aktiivsed lisaks in vitro-le ka in vivo
Steroidhormoonide mõju geeniekspressioonile endomeetriumi stroomarakkudes polütsüstilise munasarja sündroomiga patsientidel
(Tartu Ülikool, 2018) Peltser, Merili; Teino, Indrek, juhendaja; Suhorutšenko, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Käesolev töö annab põgusa ülevaate reproduktiivsüsteemist ja põhjalikuma ülevaate polütsüstilise munasarja sündroomist. Kirjeldatakse hormoonide mõju munasarjas ja endomeetriumis. Tuuakse välja peamised sümptomid ja oletatavad põhjused, mis osalevad sündroomi kujunemisel. Eksperimentaalses osas on vaadeldud steroidhormoonide esmast vastust endomeetriumi strooma fibroblasti rakkudes. Täpsemalt on uuritud, kuidas östrogeen, progesteroon ja testosteroon mõjutavad geeniregulatsiooni PCOS patsientidel ning võrreldud neid kontrollrühmaga.