Sirvi Autor "Peters, Maire, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Function of adhesion molecules and signalling pathways in human endometrial and embryonic models
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-03) Stepanjuk, Artjom; Salumets, Andres, juhendaja; Ingerpuu, Sulev, juhendaja; Peters, Maire, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antud doktoritöö uurib naiste viljakust reguleerivaid molekulaarseid mehhanisme, mille mõistmine pakub olulisi teadmisi reproduktiivtervise kohta. Doktoritöös tuvastati uued molekulaarsed rajad, mis on seotud endomeetriumi ettevalmistumisega embrüo implantatsiooniks ehk pesastumiseks. Töö teostamiseks on kasutatud erinevaid molekulaarbioloogilisi meetodeid, nagu geenide ja valkude ekspressioonanalüüs, in vitro mudelid ja erinevad histotehnikad. Tulemused näitavad, et mutsiinid mängivad olulist rolli endomeetriumi vastuvõtlikkuses. MUC20 ekspressioon tõuseb oluliselt kesk-sekretoorses faasis, viidates regulatiivsele koostoimele MET-retseptoriga, mis mõjutab epiteelirakkude adhesiooni ja morfogeneesi. Teine oluline avastus puudutab ROCK2 kinaasi rolli strooma detsidualiseerimise protsessis, mis valmistab endomeetriumi ette implantatsiooniks. Suurenenud ROCK2 ekspressioon ja aktiivsus põhjustavad stroomarakkudes muutusi ROCK/LIMK/cofilin raja kaudu, soodustades implantatsiooniks vajalikku sekretoorset fenotüüpi. Embrüoidkehade kui inimese embrüo alternatiivse mudeli kasutamine pakub teadlastele väärtuslikke teadmisi, kuna inimese embrüotega manipuleerimine on eetilistel põhjustel piiratud. Käesolev uuring näitab, et integriin β1 blokeerimine häirib embrüoidkehade moodustumist in vitro, rõhutades selle olulist rolli embrüo rakkude adhesioonis. Antud doktoritöö annab uusi teadmisi endomeetriumi ja implantatsiooni bioloogiast. Tulevased uuringud peaksid põhjalikumalt uurima detsidualiseeritud endomeetriumi ja embrüo vahelisi molekulaarseid interaktsioone ja valideerima pakutud hüpoteetilisi mudeleid. Endomeetriumi rakkudes toimuvate mesenhümaalse-epiteliaalse ja vastupidi epiteliaalse-mesenhümaalse üleminekute uurimine on oluline implantatsiooni keerulise dünaamika mõistmiseks. Kuigi on veel palju lahtiseid küsimusi, rõhutab see doktoritöö embrüo implantatsiooni kui inimeste reproduktsiooni jaoks hädavajaliku protsessi keerukust ja fundamentaalset tähtsust.
Molecular and cellular landscape of endometriosis
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-05) Sarsenova, Meruert; Salumets, Andres, juhendaja; Peters, Maire, juhendaja; Lalitkumar, Parameswaran Grace, juhendaja; Gemzell-Danielsson, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Karolinska Institutet
Endometrioos on hormoonsõltuv krooniline günekoloogiline haigus, mida iseloomustab endomeetriumi koe paiknemine kolletena väljaspool emakat, sealhulgas munasarjades, kõhukelmel ja soolestikus. Endometrioosi esineb ligikaudu 10%-l reproduktiivses eas naistest ja sellega võivad kaasneda krooniline vaagnavalu, düsmenorröa ja viljatus, mis kõik mõjutavad naiste elukvaliteeti negatiivselt. Haiguse mittespetsiifiliste sümptomite ja usaldusväärsete mitteinvasiivsete diagnostikameetodite puudumise tõttu hilineb endometrioosi diagnoos sageli aastaid ning ravi piirdub kollete kirurgilise eemaldamise ja hormoonraviga, millel on sageli kõrvaltoimed. Endometrioosi patogenees pole siiani lõplikult selge, aga selle haiguse teket võivad mõjutada nii hormonaalsed faktorid, põletikulised protsessid kui ka immuunsüsteemi düsfunktsioon. Varasemad uuringud on näidanud muudatusi endometrioosikollete rakkude ainevahetuses ja angiogeneesi potentsiaalis. Käesolevas uuringus analüüsiti endometrioosi patogeneesi mehhanisme järgmistest aspektidest: 1) ainevahetuslik aktiivsus endometrioosi kolletes üheraku transkriptoomika tasemel; 2) endomeetriumi ja kollete stroomarakkude geenide avaldumise muutused hüpoksia tingimustes; 3) kandidaatgeenide lateksiini (LXN) ja indutseeritud transformeeriva kasvufaktor beeta (TGFBI) roll endometrioosi patofüsioloogias. Tuvastati, et endometrioosi kollete perivaskulaarsete, strooma- ja endoteelirakkude ainevahetus on muutunud. Perivaskulaarsetes rakkudes esines glükolüütilise ja oksüdatiivse ainevahetuse koaktivatsioon, mis viitab nendele rakkudele kui võimalikele mittehormonaalse ravi sihtmärkidele. Hüpoksia indutseeris stroomarakkudes angiogeneesi, migratsiooni ja adhesiooniga seotud protsessides osalevaid geene. TGFBI osutus oluliseks hüpoksia poolt mõjutatud geeniks ja potentsiaalseks terapeutiliseks sihtmärgiks tänu oma rollile fibroosi ja angiogeneesi reguleerimisel. LXN võib mängida endometrioosi arengus olulist rolli mõjutades stroomarakkude proliferatsiooni ja migratsiooni. Kokkuvõttes pakuvad antud töö tulemused uusi teadmisi endometrioosi patogeneesist ja potentsiaalseid võimalusi mittehormonaalsete ravimeetodite väljatöötamiseks.
Molecular Profiling of Endometriotic Lesions and Endometria of Endometriosis Patients
(2016-04-15) Saare, Merli; Salumets, Andres, juhendaja; Peters, Maire, juhendaja; Karro, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
Endometrioos on tõsine günekoloogiline haigus, mida iseloomustab emaka limaskesta ehk endomeetriumi koe kasvamine kolletena väljaspool emakaõõnt. Vaatamata intensiivsetele uuringutele on siiani ebaselge, miks endometrioosikolded moodustavad ja millised on need molekulaarsed muutused, mis haiguse kujunemisele kaasa aitavad. Endometrioosi tekkemehhanismide väljaselgitamist on oluliselt hõlbustanud mikrokiibi- ja sekveneerimistehnoloogiate kiire areng, mis võimaldavad ülevaatlikult kirjeldada molekulaarseid muutuseid endometrioosikolletes ja endomeetriumis. Varasemad suure läbilaskevõimega tehnoloogiatel põhinevad endometrioosi uuringud on paraku jõudnud vastukäivate tulemusteni, mis viitab suure tõenäosusega erinevustele katsete disainis ja seetõttu on väga oluline juba uuringut planeerides pöörata tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele. Antud töö eesmärgiks oli leida endometrioosi kujunemist mõjutavaid geneetilisi, epigeneetilisi ja mikroRNAde tasemete muutuseid nii endometrioosikolletes kui ka endomeetriumis, kasutades selleks hoolikalt valitud katseskeemi ja mikrokiipidel ning süvasekveneerimisel põhinevaid tehnoloogiaid. Töö tulemuste põhjal võime järeldada, et kromosomaalsed ümberkorraldused endometrioosikolletes ja endomeetriumis ning muutused endomeetriumi DNA metülatsioonimustris ei ole endometrioosi kujunemise esmasteks põhjusteks. Leidsime viis endometrioosikolletes kõrgelt ekspresseeritud mikroRNAd, mille taseme määramine võimaldab ilma histoloogiliste uuringuteta koldeid tuvastada. See uuring tõi välja ka uuringudisaini olulisuse, näidates et kollete mikroRNA tasemete määramiseks tuleb arvesse võtta kollet ümbritseva koe normaalset mikroRNA profiili. Samuti näitasime, et menstruaaltükli jooksul toimuvad endomeetriumi DNA metülatsioonimustris olulised muutused, mida tuleb haigusseoseliste markerite otsimisel kindlasti arvestada.
Plasma mikroRNAd kui potentsiaalsed endometrioosi mitteinvasiivsed biomarkerid
(Tartu Ülikool, 2014-06-17) Roost, Anne Mari; Peters, Maire, juhendaja; Rekker, Kadri, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
The putative role of microRNAs in endometriosis pathogenesis and potential in diagnostics
(2019-07-04) Rekker, Kadri; Peters, Maire, juhendaja; Salumets, Andres, juhendaja; Karro, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Endometrioos on sage günekoloogiline haigus, mille korral emaka limaskest ehk endomeetrium kasvab kolletena väljaspool emakaõõnt. Haigusega kaasnevad sageli tugevad kõhuvalud ja viljatus. Vaatamata ulatuslikele uuringutele on endiselt ebaselge, miks mõnel naisel endomeetriumi rakud vales asukohas püsima jäävad ja kasvama hakkavad. Probleemiks on ka endometrioosi diagnoosimise piiratud võimalused, mistõttu ainus viis haiguse lõplikuks kindlakstegemiseks on invasiivne operatsioon. Viimasel ajal on uute endometrioosi patogeneesi kandidaatmarkeritena pakutud välja mikroRNA-sid (miRNA-d). miRNA-d on lühikesed RNA molekulid, mis reguleerivad geeniekspressiooni nii normaalsete kui ka patoloogiliste seisundite, muu hulgas endometrioosi korral. miRNA-sid on võimalik tuvastada ka kehavedelikest, mis teeb neist potentsiaalsed biomarkeri kandidaadid haiguse diagnoosimiseks. Minu uuringute eesmärgiks oligi välja selgitada miRNA-de võimalikke rolle endometrioosi patogeneesis ja hinnata spetsiifiliste vereplasma miRNA-de sobivust endometrioosi biomarkeritena. Näitasime, et vereplasma miRNA-de tase ei ole naistel mõjutatud menstruaaltsüklist ja kindlad vereplasma miRNA-d võimaldavad eristada endometrioosiga naisi patsientidest, kellel haigust ei esine. Samas avastasime, et haigusest mittesõltuvad tegurid, nagu ööpäevarütm ja individuaalne varieeruvus mõjutavad miRNA tasemeid sellisel määral, et nende võimekus endometrioosi kliiniliste biomarkeritena on vähene. Lisaks võimaldas uuringu uudne lähenemine, kus kasutasime miRNA tasemete tuvastamiseks endometrioosi kolletes kindlat rakupopulatsiooni terve koe asemel, välja pakkuda võimalikke mehhanisme, mis viivad endometrioosiga kaasneva valu ja viljatuse tekkeni.
The role of proteomic changes in endometrial cells – from the perspective of fertility and endometriosis
(2020-05-08) Kasvandik, Sergo; Salumets, Andres, juhendaja; Peters, Maire, juhendaja; Peil, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
DNA ja RNA-põhiste meetodite kasutamine on reproduktiivmeditsiini arengut märkimisväärselt mõjutanud, suurendades arusaamist haiguste pärilikest tagamaadest ja tuues kliinilisse praktikasse uusi diagnostilisi meetodeid. Geenide peamiseks funktsionaalseks väljundiks on aga valgud ning nende uurimine on ainus viis haiguslikest protsessidest vahetu ja detailsema pildi saamiseks. Seda enam, et esmase geeniekspressiooni seos valkude tasemetega rakkudes, kudedes ja kehavedelikes on tihtilugu piiratud. Valkude uurimiseks kasutatav massispektromeetrial põhinev proteoomika on kiirelt arenev teadusharu, mis võimaldab bioloogilisest materjalist, st. nii kudedest, rakkudest kui kehavedelikest kõrge tundlikkusega määrata nende valgulist koostist ehk proteoomi. Antud uurimistöö eesmärgiks oligi rakendada kaasaegseid massispektromeetria-põhiseid proteoomika meetodeid, et leida täpsemaid vastuseid naiste reproduktiivtervisega seotud probleemide molekulaarsete mehhanismide selgitamiseks ja välja pakkuda uusi markerikandidaate diagnostikaks. Täpsemalt keskendus meie töö endometrioosile ja kehavälise viljastamise (IVF) efektiivsusega seotud biomarkerite otsingule. Meie tööst selgus, et endometrioosi korral on haiguskolde rakkudes toimunud mitmeid muutusi, mis sarnanevad vähi- ja tüvirakkudes kirjeldatud ainevahetuslike kohastumustega. Meie tulemused näitavad, et endometrioosikolde rakud kasutavad sõltumata hapniku juuresolust suurenenud määral anaeroobset ainevahetust. Samuti on kolderakkudes muutunud valkude avaldumine, mis on seotud rakkude levimise ja ellujäämisega. Meie tulemused pakuvad küll välja potentsiaalseid sihtmärk-valke haiguskulu mõjutamiseks, kuid rõhutavad ka vajadust edasisteks uuringuteks suuremates kohortides. Töö teises osas uurisime emakaõõne sekreedi valke, et leida biomarkereid kehavälise viljastamise optimeerimiseks. Selle töö tulemusena leidsime, et emakaõõne sekreet sisaldab valke, mida on võimalik rakendada embrüosiirdamise efektiivsemaks ajastamiseks. Samuti viitavad meie tulemused, et naistel, kellel on IVF korduvalt ebaõnnestunud, esineb häireid emaka limaskesta vastuvõtlikkuses embrüotele ehk retseptiivsuses. Leitud valguliste biomarkerite paneeli on võimalik arendada diagnostiliseks testiks, mis tõstaks IVFi tõhusust ja aitaks paremini tuvastada retseptiivsushäirega naisi.
The impact of endometriosis and physical activity on female reproduction
(2022-08-29) Sõritsa, Deniss; Salumets, Andres, juhendaja; Karro, Helle, juhendaja; Matt, Kadri, juhendaja; Peters, Maire, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tänapäeval on viljatus reproduktiiveas inimeste hulgas tavaline probleem. Aina enam naisi lükkab laste saamist edasi, kuna esmalt soovitakse saavutada majanduslik kindlustatus, paraku väheneb vanusega munarakkude arv ja tõuseb viljatuse risk. Ka günekoloogilised haigused, nagu endometrioos suurendavad viljatuse tekke tõenäosust. Ei ole teada, kuidas täpselt endometrioos viljatust põhjustab ja endometrioosiga seotud viljatuse ravi on keeruline, koosnedes peamiselt kirurgilisest ravist, hormonaalsest ravist või nende kombinatsioonist ning sageli on vajalik kasutada ka in vitro viljastamise (IVF) protseduuri. Uute endometrioosi diagnoosimise- ja ravivõimaluste leidmist takistavad ka ebapiisavad teadmised selle haiguse patogeneesi molekulaarsetest mehhanismidest. Viljatuse ravi edukus IVF abil oleneb nii viljatuse põhjusest, partnerite vanusest, sugurakkude ja embrüote kvaliteedist, endomeetriumi retseptiivsusest kui ka valitud raviskeemi sobivusest. Viljatusravi tulemust võivad mõjutada ka elustiilifaktorid, näiteks füüsiline aktiivsus. Antud doktoritöös uuriti endometrioosi erinevate raviskeemide ja füüsilise aktiivsuse mõju IVF ravi edukusele viljatusravi läbivatel patsientidel, ning hinnati endomeetriumi retseptiivsust ja molekulaarsete muutuste ulatust endometrioosi korral. Uuringus leiti, et naised vähendavad oluliselt oma füüsilist aktiivsust kunstliku viljastamise ajal. Füüsilise aktiivsuse määr ei olnud küll seotud rasestumisega edukusega, aga füüsiliselt aktiivsematel naistel õnnestus munasarjade stimulatsiooni järgselt saada rohkem munarakke ja embrüoid võrreldes nendega, kes vähendasid viljatusravi ajal oma füüsilist aktiivsust. Uuring näitas ka, et endometrioosi korral võib viljatuse ravis kasutada laparoskoopia, hormoonravi ja IVF kombineeritud raviskeemi. Endomeetriumi retseptiivsusega seotud geenide ekspressioon ei olnud endometrioosist mõjutanud. Molekulaarsed uuringud näitasid, et endomeetriumi ja endometrioosikollete rakud reageerivad tsütotoksilistele ühenditele erinevalt, mis võib tuleneda endometrioosi patogeneesis osalevate geenide erinevast ekspressioonitasemest.