Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Peterson, Anneliis" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Benthic biodiversity in the north-eastern Baltic Sea: mapping methods, spatial patterns, and relations to environmental gradients
    (2019-09-02) Peterson, Anneliis; Herkül, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Bioloogiline mitmekesisus tagab ökosüsteemi funktsioneerimise muutuvates keskkonnatingimustes. Merealade ja ranniku kasutamine inimeste poolt on aga järjest intensiivistunud ning merealad on üha suureneva inimtegevustest tuleneva surve all. Mere kaitse ja majandamise otsuste jaoks on vaja bioloogilise mitmekesisuse kaarte, kuid tavapärane proovide kogumisel põhinev metoodika ei sobi suurte merealade kaardistamiseks. Käesolevas töös modelleeriti merepõhja suurtaimestiku ja suurselgrootute liigirikkuse ruumilist levikut Eestis kasutades sisendina proovipunktipõhiseid bioloogilise mitmekesisuse andmeid ja erinevate keskkonnamuutujate kaardikihte. Kõrgeimad põhjaelustiku liigirikkuse väärtused registreeriti Lääne-Eesti saarestikus. Võimalikke muutusi põhjaelustiku liigirikkuses tuleviku kliima tingimustes hinnati samuti modelleerimise abil ja leiti, et nii taimestiku kui loomastiku liigirikkus väheneb suuremal osal Eesti merealast. Modelleeritud liigirikkuse kaardikihte kasutati mereranna geomorfoloogia ja põhjaelustiku liigirikkuse vaheliste seoste uurimiseks, mille tulemusel leiti, et ranna geomorfoloogiliste tüüpide vahel esinesid statistiliselt olulise erinevused merepõhja elustiku liigirikkuses. Arendati välja metoodika merepõhja substraadi ja elustiku kaardistamiseks kasutades sonarit, veealuseid videoid ja matemaatilist modelleerimist. Metoodika võimaldab punktipõhise kaardistamisega võrreldes kõrgema detailsusega merepõhja substraadi ja elustiku leviku kaardistamist. Lisaks töötati välja põhjaelustiku liigirikkuse ja teiste mere loodusväärtuste (põhjaelustiku liigid, linnud, hülged) levikuandmete kasutamise hõlbustamiseks mere majandamisel spetsiaalsed meetodid – merekeskkonna tundlikkuse (EVP) ja riski profiilide (ERP) kaardikihid. EVP näitab merekeskkonna potentsiaalset tundlikkust häiringutele ja ERP võimaldab kindlaks teha piirkonnad, kus oht keskkonnale on kõrgeim nii elustiku pikaajalise taastumise kui kõrge inimtegevustest tuleneva surve tõttu.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet