Sirvi Autor "Pille, Kristin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erinevate taimeliikide mõju mikrobioloogilisele metaani- ja lämmastikuringele ning CH4 ja N2O emissioonidele riimveest mõjutatud rannikul
(Tartu Ülikool, 2020) Pille, Kristin; Espenberg, Mikk; Mander, Ülo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rannikualad on mitmekesised ökosüsteemid, mis kujunevad mitmete tegurite koosmõjul. Oma mitmekesisuse ning varieeruvusega pakuvad nad mitmeid elutähtsaid ökosüsteemi teenuseid. Tänapäeva üha intensiivistuv inimtegevus ning kliimamuutustega kaasnevad häiringud on suurendanud mõjusid rannikualadele. Erinevad taimed mõjutavad rannikumulla mikroobikooslusi, mõjutades sealseid mikrobioloogilisi metaani- ja lämmastikuringet. Mikrobioloogiliste aineringe häiringute tagajärjel võib aga keskkonda emiteerida kahjulikke kasvuhoonegaase, nagu metaani CH4 ning dilämmastikoksiidi N2O. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida erinevaid riimveelisi rannikualasid Lääne-Eestis ja Ida-Hiinas ning seal kasvavate taimeliikide mõju mikrobioloogilisele metaani- ja lämmastikuringele. Erinevate metaani- ja lämmastikuringe protsesside toimumise potentsiaali määrati protsessile spetsiifiliste markergeenidega. Metaaniringes osalevaid mikroorganisme tuvastati järgmiseid geene kvantifitseerides: metaani tootvaid metanogeenid (mcrA) ning metaani tarbijaid metanotroofid (pmoA). Lämmastikuringes uuriti järgnevaid protsesse: lämmastiku fikseerimine (nifH), nitrifikatsioon (bakterite ja arhede amoA), denitrifikatsioon (nirS, nirK, nosZI, nosZII), dissimilatoorne nitraadi redutseerimine ammooniumiks (nrfA), anaeroobne ammooniumi oksüdatsioon (ANAMMOX spetsiifiline 16S rRNA geen) ning täielik ammooniumi oksüdeerimine (COMAMMOX spetsiifiline 16S rRNA geen). Lisaks uuriti lämmastiku- ja süsinikuringet ühendavat nitritist sõltuvat anaeroobset metaani oksüdeerimist (n-damo spetsiifiline 16S rRNA geen). Neist nelja protsessi vaheetappides – nitrifikatsioon (k.a COMAMMOX), denitrifikatsioon, DNRA ja nitrifitseerijate denitrifikatsioon, käigus võib eralduda keskkonda kahjulikku kasvuhoonegaasi N2O-d. Keskkonnategurite mõju rannikukoosluste mikroorganismidele hinnati metaani ja naerugaasi emissioonide kontsentratsioone mõõtes kambermeetodil ning nende olulisi seoseid geeni- ning keskkonnaparameetrite vahel erinevate statistiliste meetoditega (Spearmani korrelatsioonikoefitsent, ANOVA). Antud magistritöö tulemustest järeldus, et taimed mängivad olulist rolli kasvukeskkonna kujundamises ning seeläbi kahjulike kasvuhoonegaaside heitkoguste emiteerimises. Erinevad keskkonnatingimused määrasid uurimisalade koosluse struktuuri. Keskkonnatingimused soodustasid COMAMMOX-i protsessi läbiviivate mikroorganismide aktiivsust Spartina ja Scirpuse ning kare-kaislaga katsealal, kus mikroorganismide kohastumuste eelistuste kohta rannikusetetes teatakse vähe. ANAMMOX-i suurim 43 geneetiline potentsiaal Hiina katsealadel näitas, et üleliigne lämmastik redutseeriti nii, et minimaalselt eraldus kahjulikku dilämmastikoksiidi. Hiina uurimisala keskkonnatingimused soodustasid nitrifikatsiooni toimumist, seevastu Eestis emiteerus kahjulik N2O-d peamiselt mittetäieliku denitrifikatsiooni tulemina. Uurimisalad erinesid üksteisest peamiselt üldsüsiniku protsentuaalsuse ja anaeroobsete tingimuste poolest, mis pakkus soodsat elukeskkonda just nirK geeni omavatele mikroorganismidele. Suurimad emissioonide kontsentratsioone näidati vanema Spartina alterniflora´ga kaetud alal, kus metaani eraldus võrreldes Eesti alaga märkimisväärselt ligi neli korda rohkem. Eestis täheldati suuremaid metaanikoguseid lagedalt alalt, kus dilämmastikoksiidi emiteerus rohkem hariliku pillirooga (Phragmites australis) katsealalt. Metaani tarbivate mikroorganismide aktiivsus oli seotud metaani suuremate emissioonidega. Dilämmastikoksiidi korral täheldati oluline seos taimeliigi vanuse ning biomassiga, kus nooremad taimed leevendasid kasvuhoonegaasi emiteerumist atmosfääri. Seevastu taimede puhkeperioodil tuvastati tihe konkurents protsesside läbiviimiseks vajalike substraatide vahel mikroorganismidega, mille tõttu vähenesid kasvuhoonegaasi kogused. Lämmastiku- ja süsinikuringet ühendava n-damo suurimat geneetilist potentsiaal leiti pillirooga ja lagedalt mudaselt alalt, kus eelnimetatud protsess leevendas metaanikoguste paiskamist atmosfääri. Parema kaitse tagamiseks on oluline mõista rannikualades toimuvaid protsesse ning nende seoseid erinevate keskkonnaparameetritega. Taimede potentsiaali vahendada emissioonide vooge ning risosfääris toimuv suhe väärib tähelepanu, sest see võib muuta meie arusaama, kuidas taimed reageerivad lämmastikuühendite kasvule, soolsusele, merevee tõusu või muudele kliimamuutusest intensiivistuvatele teguritele. Uued teadmised ning varasemate teadmiste kinnitused aitavad mõista, kuidas toimub keerukas ranniku ökosüsteem mikroorganismide vaatevinklist ning kuidas seda on võimalik mõjutada taimedega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geneetiliste uuringute tähtsus taimepopulatsioonide kaitsel ja taastamisel
(Tartu Ülikool, 2018) Pille, Kristin; Tsipe Aavik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda erinevate näidete varal ülevaade geneetilise mitmekesisuse rollist taimepopulatsioonide kaitses ja taastamises ning sellest, kuidas geneetilisi uuringuid kaitse- ja taastamistööde planeerimiseks ja hindamiseks rakendada. Käsitletakse kolme suuremat teemat, milleks on (1) kasvukohtade killustumise mõju hindamine geneetiliste meetoditega ning sellest tulenevalt optimaalsete kaitsemeetmete planeerimine ja hindamine, (2) taimepopulatsioonide kohastumisvõime hindamine seoses kliima- ja muude keskkonnamuutustega ning (3) taksonoomia ja hübridiseerumisega seotud probleemide lahendamine. Töös käsitletud uurimused kinnitavad, et geneetilisi aspekte tuleb taimepopulatsioonide kaitsel ja taastamisel arvesse võtta, sest see aitab ennetada suuremaid ebaõnnestumisi ning annab aluse paremaks erinevate ökoloogiliste protsesside mõistmiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Towards an integrated view on microbial CH4, N2O and N2 cycles in brackish coastal marsh soils: A comparative analysis of two sites
(2024) Espenberg, Mikk; Pille, Kristin; Yang, Bin; Maddison, Martin; Abdalla, Mohamed; Smith, Pete; Li, Xiuzhen; Chan, Ping-Lung; Mander, Ülo
Coastal ecosystems, facing threats from global change and human activities like excessive nutrients, undergo alterations impacting their function and appearance. This study explores the intertwined microbial cycles of carbon (C) and nitrogen (N), encompassing methane (CH4), nitrous oxide (N2O), and nitrogen gas (N2) fluxes, to determine nutrient transformation processes between the soil-plant-atmosphere continuum in the coastal ecosystems with brackish water. Water salinity negatively impacted denitrification, bacterial nitrification, N fixation, and n-DAMO processes, but did not significantly affect archaeal nitrification, COMAMMOX, DNRA, and ANAMMOX processes in the N cycle. Plant species age and biomass influenced CH4 and N2O emissions. The highest CH4 emissions were from old Spartina and mixed Spartina and Scirpus sites, while Phragmites sites emitted the most N2O. Nitrification and incomplete denitrification mainly governed N2O emissions depending on the environmental conditions and plants. The higher genetic potential of ANAMMOX reduced excessive N by converting it to N2 in the sites with higher average temperatures. The presence of plants led to a decrease in the N fixers' abundance. Plant biomass negatively affected methanogenetic mcrA genes. Microbes involved in n-DAMO processes helped mitigate CH4 emissions. Over 93 % of the total climate forcing came from CH4 emissions, except for the Chinese bare site where the climate forcing was negative, and for Phragmites sites, where almost 60 % of the climate forcing came from N2O emissions. Our findings indicate that nutrient cycles, CH4, and N2O fluxes in soils are context-dependent and influenced by environmental factors and vegetation. This underscores the need for empirical analysis of both C and N cycles at various levels (soil-plant-atmosphere) to understand how habitats or plants affect nutrient cycles and greenhouse gas emissions.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Towards an integrated view on microbial CH4, N2O and N2 cycles in brackish coastal marsh soils: A comparative analysis of two sites
(Science of The Total Environment, 2024) Espenberg, Mikk; Pille, Kristin; Yang, Bin; Maddison, Martin; Abdalla, Mohamed; Smith, Pete; Li, Xiuzhen; Chan, Ping-Lung; Mander, Ülo
Coastal ecosystems, facing threats from global change and human activities like excessive nutrients, undergo alterations impacting their function and appearance. This study explores the intertwined microbial cycles of carbon (C) and nitrogen (N), encompassing methane (CH4), nitrous oxide (N2O), and nitrogen gas (N2) fluxes, to determine nutrient transformation processes between the soil-plant-atmosphere continuum in the coastal ecosystems with brackish water. Water salinity negatively impacted denitrification, bacterial nitrification, N fixation, and n-DAMO processes, but did not significantly affect archaeal nitrification, COMAMMOX, DNRA, and ANAMMOX processes in the N cycle. Plant species age and biomass influenced CH4 and N2O emissions. The highest CH4 emissions were from old Spartina and mixed Spartina and Scirpus sites, while Phragmites sites emitted the most N2O. Nitrification and incomplete denitrification mainly governed N2O emissions depending on the environmental conditions and plants. The higher genetic potential of ANAMMOX reduced excessive N by converting it to N2 in the sites with higher average temperatures. The presence of plants led to a decrease in the N fixers' abundance. Plant biomass negatively affected methanogenetic mcrA genes. Microbes involved in n-DAMO processes helped mitigate CH4 emissions. Over 93 % of the total climate forcing came from CH4 emissions, except for the Chinese bare site where the climate forcing was negative, and for Phragmites sites, where almost 60 % of the climate forcing came from N2O emissions. Our findings indicate that nutrient cycles, CH4, and N2O fluxes in soils are context-dependent and influenced by environmental factors and vegetation. This underscores the need for empirical analysis of both C and N cycles at various levels (soil-plant-atmosphere) to understand how habitats or plants affect nutrient cycles and greenhouse gas emissions.