Sirvi Autor "Pink, Anu, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Digitaalne õppematerjal materjaliõpetuse õpetamiseks põhikooli II kooliastme käsitöö ja kodunduse tundides
(Tartu : Tartu Ülikool, 2017) Tamjärv, Maarja; Pink, Anu, juhendaja
Geomeetria õmblemise tunnis : tööjuhendid geomeetrilise põhiplaaniga kottide õmblemiseks II ja III kooliastmes
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Pirk, Pille; Pink, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
Areneva ühiskonna vajadustest tingitud muudatused hariduses eeldavad koostamise ajakulule vaatamata kaasaegsete, motiveerivate, jõukohaste, teiste õppeainetega lõimitud ning digitaalsete lahendustega toetatud õppematerjalide olemasolu. Magistritöö eesmärgiks oli koostada põhikooli II ja III kooliastmele õppevideod ja nendega seotud kirjalikud tööjuhendid erinevate geomeetrilise põhiplaaniga kottide õmblemiseks ning täiendada neid õpilaste ja käsitööõpetajatest ekspertide hinnangule toetudes. Töö eesmärk püstitati tulenevalt uuemate õmblemise õppematerjalide puudusest ning vajadusest leida kaasaegseid võimalusi iseseisvaks tööks ja lõiminguks. Uurimistöö käigus koostati paralleelselt neli õppevideot ja kirjalikku tööjuhendit, mis ühendavad põhikooli riiklikule õppekavale toetudes käsitöö geomeetriaga. Kirjalikud tööjuhendid on kasutatavad koos videotega või iseseisva õppematerjalina. Videojuhendeid katsetasid koolitunnis või kodus V-IX klassi õpilased. Õppematerjalile tagasiside saamiseks viidi õppevideoid katsetanud õpilaste ning käsitööõpetajatest ekspertide seas läbi uuring. Uuringus osalenute hinnang loodud õppematerjalile oli positiivne, kõnealust õppematerjali peetakse II ja III kooliastme õpilastele iseseisvaks tööks sobilikuks. Õppematerjali täiendati ekspertide ja õpilaste soovituste kohaselt. Märksõnad: õmblemine, geomeetrilised kujundid, õppevideo, kirjalik tööjuhend, lõiming.
Käsitöö ja kodunduse õpetamine distantsilt - õpetajate kogemused
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Murs, Lilia; Ilusmets, Thea; Pink, Anu, juhendaja; Remmik, Marvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
Magistritöö uurimisprobleemiks oli see, kuidas toimus käsitöö- ja kodunduse õpetus II ja III kooliastmes distantsõppe perioodidel. Eesmärgiks oli kirjeldada õpetajate kogemusi käsitöö ja kodunduse aines distantsõppe perioodil ja kogutud info põhjal anda ülevaade, millised olid käsitöö ja kodunduse õpetajate head praktikad ning millised olid kitsaskohad
Õppevideod Eesti rahvuslikest kudumisvõtetest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Küppar, Grete; Pink, Anu, juhendaja; Viirpalu, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Rahvuslikud tööd käsitöö ainekavas
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Esko, Heli; Pink, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Rõivaõmblemine III kooliastmes. Dressikangast rõivaeseme lõiked ja tööjuhised
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Kaju, Kätlin; Pink, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
Tülltikandi tehnika, areng ning iseärasused Eestis
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Jõgi, Jane; Matsin, Ave, juhendaja; Pink, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Käesolev uurimus - „Tülltikandi tehnika, areng ning iseärasused Eestis“ keskendub tüllile tikkimise tehnikatele Eestis. Siinsed tülltikandid on tikitud käsitsi masinkootud tüllvõrgule ja pärinevad peamiselt ajavahemikust 19. sajandi I poolest – 20. sajandi I pooleni. Uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada Eestis kasutusel olnud tülltikandi tehnikate ajalist kuuluvust määratlevad tunnused - tikkimiseks kasutatud materjal, pistetüübid ja kasutatud mustrimotiivid. Kõike arvesse võttes on tikanditehnikaid võimalik kirjeldada ja liigitada. Vastavalt eesmärgile analüüsisin tülltikandiga kaunistatud muuseumiesemeid, kirjeldasin tehnikad ning nende tehnikate seoseid teatud ajaperioodil levinud rõivaesemetega. Varasemaid tikitud esemeid võime vaadelda kui rahvarõivaesemeid (tanud ja ülepearätid), hiljem aga lähtuti esemete materjali, lõike ja tikkimismustri valikul rahvusvaheliselt levinud moesuundadest mis levisid linnamoelise riietuse kasutusele tulekuga. Uuringu põhjal võib eristada Eestis kuut tüllile tikkimise tehnikat, mis erinevad üksteisest pistetüübi või materjalivaliku poolest. Kahe tehnika puhul saame rääkida paikkondlikust tehnoloogilisest pärandoskusest - need on eelpistes tülltikand, millega on kaunistatud tülltanusid ja tanuäärepitse, ning villane eelpistetikand, mida on tikitud peamiselt ülepearätikutele. Need tüllile tikkimise tehnikad toetuvad varasemale kohalikule tikkimiskogemusele ning nende tikkimismustritena on kasutatud siinsele rahvuslikule tikandile iseloomulikke motiive. Toetudes muuseumiesemete vaatlusele ja kirjalikele allikatele määratlesin täpsemalt tunnused ja valmistusviiside eripärad, mille poolest erinevad Eesti tülltikandid mujal maailmas leiduvatest, rekonstrueerisin Eestis tuntud tülltehnikate kunagised valmistusviisid ning katsetasin neid tööproovide valmistamisel. Tööproovide valmistamisel oli eesmärk taastada töö käik, pidades silmas vajadust kasutada tikandit tänapäeval kas rahvariideeseme või ajastukostüümi kaunistamisel.
Villaste rahvarõivaesemete parandamise võtted Eesti Rahva Muuseumi kogude põhjal. Parandamise õppetrükise koostamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Taul, Maris; Raud, Inna, juhendaja; Pink, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö koosneb Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevate villaste rahvarõivaesemete parandamise võtete analüüsist ja traditsiooniliste parandamisvõtete õpetamist juhendava raamatu „Paikame ja nõelume“ koostamisest. Töös kaardistati seitse peamist parandamise meetodit: nõelumine, vabakäeline parandus, silmamine, tugevdamine, asendamine, paikamine ja rebendi õmblemine. Ülevaade antakse kasutatud materjalidest ja parandamist vajavatest kohtadest esemetel. Lisaks tehakse kokkuvõte raamatu „Paikame ja nõelume“ koostamisest