Sirvi Autor "Pirsko, Pearu" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Parempopulistlike erakondade normaliseerumise trend Euroopas: pakkumise ja nõudluse näitel(Tartu Ülikool, 2021) Pirsko, Pearu; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöös kaardistatakse üheksa Euroopa riigi parempopulistlike erakondade poliitilised vaated võrdluses peavoolu-erakondade keskmiste positsioonidega, et uurida parempopulistlike erakondade normaliseerumist kirjeldava hüpoteesi tõesust laiemas kontekstis. Selleks on töös kasutusel 2006., 2014. ning 2018./2019. aasta andmed nii poliitilise pakkumise kui nõudluse poole tegutsejate positsioonidest. Lisaks erakondade vaadete analüüsile kaardistab töö ka parempopulistliku valija ning peavoolu-valija positsioonilised erinevused, leides suuresti, et elanikkonna ning erakondade liikumised on üksteisega lähedalt seotud. Samuti tegeleb bakalaureusetöö normaliseerumistrendi hindamisega töös käsitletud üksikriikide kaupa, mis annab võimaluse otsida, kas normaliseerumistrend on täheldatav mõnes töös vaadeldud riigis eraldi. Töö peamise tulemusena leitakse, et parempopulistlike erakondade ning valijate puhul pole viimase kahekümne aasta jooksul toimunud märgatavat normaliseerumist. Suuresti ilmneb hoopis vastupidine trend parempopulistlike ning peavoolu poliitiliste jõudude omavahelisest kaugenemisest. Selline kaugenemise trend avaldub nii pakkumise kui nõudluse poolel ning on nähtav ka suure osa üksikriikide puhul. Kõige selgemalt eristub parempopulistlike erakondade normaliseerumist ilmestava näitena Poola, mille puhul on üksikriikliku peavoolu-kauguste mõõtmise osas normaliseerumine selgelt nähtav. Elanikkonna võrdluses on selget normaliseerumist ilmestava näite leidmine keeruline, suuresti matkib valijaskonna erinevus juba üldanalüüsis toodud trendi. Bakalaureusetöös käsitletud üheksa Euroopa riigi puhul toimub normaliseerumise asemel vastupidine erakondade ning elanikkonna kaugenemine peavoolust.listelement.badge.dso-type Kirje , Small state security engagement in a military alliance – the case of Estonia(Tartu Ülikool, 2023) Pirsko, Pearu; Kursani, Shpend, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutA principal goal of a small state in contemporary International Relations is to ensure their survival, a task which is inherently more challenging for small states. Countering and mitigating those challenges often pushes small states towards alliance engagements. Up to now, most works analysing small state alliance engagement have quoted the benefits of multilateral alliance engagement for small states. In addition to sovereign deterrence creation measures, the theoretical discussion in the thesis hypothesises the use of bilateral security alliance relations as a separate tool of deterrence creation next to multilateral engagement. Such engagement is seen to be most widely used in times of increasing threat perception, with the increased speed and effectiveness of such commitments being more advantageous for small states than multilateral deterrence creation. This master’s thesis engages with a single-case study of Estonia, through three relevant time frames of increasing threat perception, to chart the ways and circumstances in which different methods of security engagement is used. To do this, a three way model of multilateral, bilateral, and sovereign deterrence creation methods is used, mostly focusing on charting the balance of multi- and bilateral security arrangements through the use of relevant elites’ speech acts and security documents. The results of the case study analysis indicate that the relevance of bilateral security arrangements within an alliance increases hand-in-hand with threat perception, with instances of higher security risks pushing a small state away from multilateral and toward bilateral arrangement. This thesis contributes to the literature of small state alliance engagement through highlighting the importance of bilateral engagements within an alliance as a tool of improving the speed and intensity of allied security engagement.