Sirvi Autor "Plado, Helen" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Eesti grammatika
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023) Metslang, Helle; Erelt, Mati; Habicht, Külli; Hennoste, Tiit; Kasik, Reet; Teras, Pire; Viht, Annika; Asu, Eva Liina; Lindström, Liina; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Renate; Plado, Helen; Rääbis, Andriela; Veismann, Ann
„Eesti grammatika“ on koguteos, mis kirjeldab enam kui tuhandel leheküljel eesti keele ehitust alates häälikutest kuni lausete ja dialoogideni. Raamatu viis osa annavad ülevaate eesti keele foneetikast ja fonoloogiast, sõnamuutmisest ja sõnamoodustusest, kirjalikust süntaksist ning esmakordselt ka suulise keele süntaksist ja dialoogi põhiehitusest. Sissejuhatus tutvustab keele tasandeid ja keelekirjelduse põhimõisteid. Grammatika koondab ennekõike selle sajandi eesti keele uurimise tulemusi, pakkudes kasutajale ühtede kaante vahel olulist teavet nüüdiseesti ühiskeele kõigi peamiste aspektide kohta. Käsitlus toetub tänapäevase keelekasutuse andmetele ning toob esile ka keelekasutuse varieerumise ja muutumise tendentsid. Raamatu lõpus on põhjalik eesti keele alaste uurimuste valikbibliograafia. „Eesti grammatika“ on vajalik infoallikas kõigile, kelle töö, õpingud või huvid seostuvad eesti keelega.
Kausaalsuhete adverbiaallaused eesti keeles
(2013-11-21) Plado, Helen
Väitekiri käsitleb eesti keele kõrvallauseid, mis käituvad pealauses määrusena. Keskendutakse määruslausetele, milles väljendatud sündmus/olukord on pealausega väljendatud sündmuse/olukorraga põhjuse-tagajärjeseoses. Siiani eesti keele grammatikates esitatud põhjuse-tagajärjesuhetega määruslausetele (põhjus-, tingimus-, möönd-, otstarbe- ja tagajärjelause) lisatakse töös mööndtingimuslaused. Kirjeldatakse eri määruslausetüüpe ja vaadatakse nende seoseid teiste osalausetega. Kuigi keskendutakse tänapäevakeelele, jälgitakse ka määrussidendite ajaloolist kujunemist. Töö põhineb TÜ eesti kirjakeele korpusel. Uurimuse teoreetiliseks taustaks on funktsionaaltüpoloogia. Selgub, et määruslaused on tugevalt seotud teiste määruslausetega. Sidesõnaga kui vormistatakse nii aja- kui ka tingimuslauset (vrd Kui ma laps olin, tahtsin õpetajaks saada ja Kui homme tuleb ilus ilm, läheme ujuma). Näidatakse, et tingimuslausega on enamasti tegu juhul, kui lause sisu mõistetakse hüpoteetilisena, kui lause ei ole minevikuline ja kui pea- ja kõrvallause sündmuse/olukorra vahel esineb põhjuse-tagajärjeseos. Sidendite kaudu on määruslaused seotud ka ajalooliselt. Aega väljendav sidesõna kuna (Ta pani kirja lauale, kuna ise toast välja läks) kujunes valdavalt 20. sajandi jooksul põhjust väljendavaks (Ta pani kirja lauale, kuna oli selle läbi lugenud) hoolimata keelekorralduse rangest suhtumisest põhjusliku kuna kasutamise vastu. Sidesõna kuigi on kujunenud möönvaks sidesõnaks mööndtingimusliku vaheetapi kaudu. Otstarbe- ja tingimuslause puhul tõuseb oluliseks öeldisverbi vorm. Otstarbelause öeldiseks võib olla da-infinitiivne või tingivas kõneviisis verbivorm. Esimesel juhul on otstarbelause pealausest referentsiaalselt sõltuv ning teisel juhul sõltumatu (vrd Mari tõuseb püsti, et akent avada ja Mari tõuseb püsti, et ma pääseksin akent avama). Tingimuslause öeldisverb võib olla kindlas ja tingivas kõneviisis või da-infinitiivi vormis. Tingimuslause puhul sõltub verbivormi valik peamiselt sellest, kui tõenäoliseks peetakse lausega väljendatud sündmust/olukorda. Siiski ei esine üksühest vastavust verbivormi ja lause hüpoteetilisuse astme vahel, ka kindlas kõneviisis või da-infinitiivis öeldisega tingimuslause võib edasi anda kõrgemat hüpoteetilisuse astet. Väitekiri täiendab oluliselt seniseid teadmisi kausaalsuhete määruslausete kohta ning võimaldab paremini mõista teatud määruslause seoseid teiste osalausetega.