Sirvi Autor "Polverino, Marcella Laura" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

I ja II tüüpi interferoonide roll süsteemse erütematoosse luupuse patogeneesis
(Tartu Ülikool, 2024) Polverino, Marcella Laura; Haljasmägi, Liis, juhendaja; Kisand, Kai, juhendaja; Org, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
I ja II tüüpi interferoonid (IFN) osalevad süsteemse erütematoosse luupuse (SLE) patogeneesis ning kõrvalekalded nendes radades võivad panustada erinevate kliiniliste sümptomite tekkeks. Antud töö eesmärgiks oli võrrelda I ja II tüüpi IFN skoore SLE patsientide ja tervete kontrollide vahel ning IFN skooride seoseid IFN-α, IFN-β ja IFN-γ kontsentratsioonidega vereseerumis, kliiniliste sümptomitega ja haiguse aktiivsusega. Uuritavate geenide ekspressiooni leidmiseks kasutati reaalaja kvantitatiivset PCR-i meetodit (qPCR) ning uuriti 16 IFN raja alla kuuluvat geeni. Töö raames analüüsiti kokku 121 patsiendi ja 43 kontrollisiku proove ning leiti, et SLE patsientide I tüüpi IFN skoorid on oluliselt kõrgemad tervete kontrollide skooridest. I ja II tüüpi IFN skoorid korreleerusid vastavalt IFN-α ja IFN-γ kontsentratsioonidega. Toetudes käesoleva töö tulemustele, võivad I ja II tüüpi IFN skoorid peegeldada haiguse aktiivsust, kuid nende raja alla kuuluvate geenide mõju kliinilistele sümptomitele vajab täiendavat uurimist.
Kontrollimatu söömise fenotüübi seostamine ajuprofiiliga geneetiliste korrelatsioonide kaudu
(Tartu Ülikool, 2024) Polverino, Marcella Laura; Vainik, Uku, juhendaja; Anja, Karolina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kontrollimatu söömise (UE) ja sellest tuleneva võimaliku kehamassiindeksi (BMI) tõusu põhjuste mõistmiseks on vaja uurida UE neurobioloogilist alust ning seost geneetikaga. UE geneetilise profiili uurimiseks kasutati Anja ja kolleegide poolt läbi viidud faktoranalüüsi ning sellel põhinevat ülegenoomset assotsiatsiooniuuringut, kus osales 198733 geenidoonorit Eesti Geenivaramust, kes olid osalenud vähemalt ühes kolmest andmekogumislainest, kus küsiti küsimusi söömiskäitumise kohta. Käesolevas töös arvutati UE, BMI ja UE-BMI fenotüüpide ning suuraju isotroopilise ruumala fraktsiooni (ISOVF) ning suuraju, vaheaju ja väikeaju ruumala (VOL) ning väikeaju valgeaine traktide terviklikkuse vahel geneetilised korrelatsioonid, misjärel ennustati saadud geneetilisi korrelatsioone Neuromapsi kuue komponendiga. Andmeanalüüsi tulemusel selgus, et BMI ning suuraju ruumala ja väikeaju inferioorse valgeaine trakti vahel esineb statistiliselt oluline negatiivne geneetiline korrelatsioon. Dopamiini sünaptiline tihedus ennustas statistiliselt oluliselt UE ja ISOVF, UE-BMI ja ISOVF ning UE ja VOL ning UE-BMI ja VOL vahelist seost. Uuringu tulemustest järeldub, et UE, BMI ja UE-BMI on seotud muutustega ajustruktuurides ja/või ajuruumalas.