Browsing by Author "Pook, Hanna"

Now showing 1 - 3 of 3

Pronoomeni kes kasutusest eesti murretes
(Tartu Ülikool, 2018) Pook, Hanna; Lindström, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Pronoun use and variation in Estonian dialects: kes ‘who’, mis ‘what’ and keegi ‘someone’
(2023-07-05) Pook, Hanna; Lindström, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Varieerumine on keele loomulik osa: varieeruda saab hääldus, sõnavara, vormid, konstruktsioonid jne. Varieerumist võib leida kõikidest keeltest, murretest ning registritest, kõikidelt keele tasemetelt ja iga keelekasutaja kõnest. Siinne doktoritöö uurib asesõnade kasutuse varieerumist eesti murretes. Vaatluse all on küsivad-siduvad asesõnad kes ja mis ning umbmäärane asesõna keegi, mille varieerumist on uuritud kahest aspektist. Esmalt, kui kirjakeeles saab asesõnadega kes ja keegi viidata vaid elusatele olenditele ning asesõnaga mis elututele objektidele, siis teatud eesti murretes on võimalik ka nende asesõnade vastupidine kasutus (Kellest sa leiba teed? Mulle tuli kiri vennalt, mis Saksamaal elab. Poest ei olnud kedagi saada.). Teisalt, kui muude nimisõnade ja asesõnade puhul on osasihitise positsioonis osastava käände kasutamine kohustuslik, siis asesõna mis puhul võib samas positsioonis selle asendada ka nimetava käändega (Mida ~ mis sa teed?). Töö eesmärk on välja selgitada, millised geograafilised ja morfosüntaktilised tunnused neid kaht varieerumist mõjutavad ning mis võis nende teket põhjustada. Töös ilmneb, et uuritud varieerumiste arengus on oluline koht grammatiseerumisel: nähtusel, mille puhul sõnavaralised elemendid keeles muutuvad aja jooksul järjest rohkem grammatilisemaks ja kaotavad sealjuures mitmeid tähendusnüansse. Tihti tuleb just nende asesõnade enim grammatiseerunud positsioonides ja funktsioonides varieerumine kõige rohkem esile. Tulemused näitavad, et uuritud asesõnade kasutuse varieerumine ei ole juhuslik, vaid sõltub mitmetest erinevatest, tihti omavahel seotud keelesisestest ja -välistest tunnustest. Kõnelejad ei pruugi olla neist teguritest isegi teadlikud, kuid need ilmnevad kvantitatiivsete ja statistiliste sageduspõhiste analüüside käigus. Just (murrete) lauseehituse uurimisel on selliste meetodite kasutamine eriti oluline, sest vaid nii on võimalik kindlaks teha ka peenemaid kasutusnüansse, mis kvalitatiivses analüüsis ei pruugi avalduda.
Sageduste standardiseerimise mõju korrespondentsanalüüsi tulemustele eesti murretes esinevate elatiivi funktsioonide näitel
(2016) Pook, Hanna; Vähi, Mare, juhendaja; Uiboaed, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sageduste standardiseerimine on meetod võrdlemaks eri suurusega valimeid. Käesolevas bakalaureusetöös on uuritud, kas standardiseerimine avaldab korrespondentsanalüüsi tulemustele mõju. Töö aluseks on kümne eesti murde elatiivi funktsioonide sagedusandmestik. Standardiseerimata ja standardiseeritud andmete võrdlemiseks on rakendatud korrespondentsanalüüsi. Analüüsi käigus lükati ümber tööle püstitatud hüpotees ning järeldati, et standardiseerimine ei avalda korrespondentsanalüüsi tulemustele mõju.