Sirvi Autor "Praats, Reio" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Hapniku elektrokeemiline redutseerumine raud- ja koobaltftalotsüaniiniga modifitseeritud karbiidset päritolu süsinikmaterjalidel
    (Tartu Ülikool, 2016) Praats, Reio; Kruusenberg, Ivar, juhendaja; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Käesolevas töös uuriti hapniku elektrokeemilist redutseerumist kahel karbiidset päritolu süsinikmaterjalil, mida modifitseeriti raud- ja koobaltftalotsüaniiniga pürolüüsi käigus. Lisaks elektrokeemilistele mõõtmistele viidi materjalidega läbi ka pinna morfoloogia ja koostise uuringud. Elektrokeemiliste mõõtmiste tulemustest järeldati, et kõik 3 materjali on kasutatavad anioonvahetusmembraaniga kütuseelemendis katoodmaterjalina. Prootonvahetusmembraaniga kütuseelemendis saab potentsiaalselt kasutada ainult ühte uuritud materjali katoodkatalüsaatorina.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Hapniku elektrokeemiline redutseerumine raud- või koobaltftalotsüaniiniga modifitseeritud komposiitmaterjalidel
    (Tartu Ülikool, 2019) Praats, Reio; Kruusenberg, Ivar; Tammeveski, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Käesolevas magistritöös uuriti hapniku elektrokeemilist redutseerumist raud- või koobaltftalotsüaniiniga modifitseeritud karbiidset päritolu süsinikmaterjalidel ja mitmeseinalistel süsiniknanotorudel põhinevatel komposiitmaterjalidel. Suurema süsiniknanotorude massisuhte korral oli nii aluselises kui ka happelises keskkonnas kõrgem elektrokatalüütiline aktiivsus kui suurema karbiidset päritolu süsinikmaterjali korral. Aktiivseimate katalüsaatormaterjalidega viidi läbi ka stabiilsustestid, mis näitasid, et aluselises keskkonnas oli koobaltit sisaldav materjal väga stabiilne, kuid happelises keskkonnas rauda sisaldav materjal ei näidanud nii head stabiilsust