Sirvi Autor "Prangel, Elisabeth" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Ökosüsteemi hüved avatud ja kinnikasvavatel loopealsetel
(Tartu Ülikool, 2017) Prangel, Elisabeth; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Põllumajandusmaastike elurikkuse kaitse: Põllumajanduslikud keskkonnameetmed ja nende tulemuslikkus
(Tartu Ülikool, 2015) Prangel, Elisabeth; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
The impacts of land-use change and ecological restoration on biodiversity and ecosystem service supply in semi-natural grasslands
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Prangel, Elisabeth; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ökosüsteemi teenused on looduse pakutavad hüved nagu toidu ja puidu tootmine, puhas õhk, tolmeldamine ja süsiniku talletamine. Enamik neist hüvedest sõltub otseselt elurikkusest. Mida suurem on elurikkus, seda paremini suudavad ökosüsteemid taluda häiringuid ja pakkuda samaaegselt mitmeid hüvesid – omadus, mida nimetatakse ökosüsteemi multifunktsionaalsuseks. Poollooduslikud rohumaad on ühed liigirikkaimad ökosüsteemid Euroopas, kuid suur osa ajaloolistest rohumaadest on maastikupildist kadunud põllumajanduse intensiivistumise, majandamisest välja jätmise ja metsastamise tõttu. Need muutused vähendavad liigirikkust, häirivad ökosüsteemi toimimist ning toovad kaasa ökosüsteemi hüvede kättesaadavuse vähenemise. Minu doktoritöö uuris, kuidas maakasutuse muutused ja ökoloogiline taastamine mõjutavad poollooduslike rohumaade elurikkust, ökosüsteemi hüvesid ja multifunktsionaalsust. Tulemused näitasid, et traditsiooniliselt majandatud rohumaad on elurikkuse tulipunktid, mis suudavad korraga pakkuda mitmeid hüvesid – sealhulgas elupaiku elustikule, süsiniku sidumist, looduslikku kahjuritõrjet, tolmeldamist, loomasööta ja võimalusi puhkamiseks looduses. Poollooduslike rohumaade hülgamine, metsastamine ja intensiivistamine aga mõjub vastupidiselt, tuues kaasa liigirikkuse languse ja ökosüsteemihüvede pakkumise vähenemise. Eesti loopealsete taastamisprojekt „LIFE to Alvars“ näitas, et hüljatud või metsastunud loopealsed on aga endiselt kõrge taastumisvõimega. Taastamisjärgselt tõusis elustiku liigirikkus mitmes liigirühmas ning tõusis ka ökosüsteemi multifunktsionaalsus. Kuigi keskmine liigirikkus tõusis märgatavalt, siis osadel liikidel kulub aga rohkem aega taastamistöödest tulenevatele muutustele reageerimisel ning osadele liikidele avaldasid olulist mõju ka välised tegurid, näiteks põud. Kokkuvõttes on poollooduslikud rohumaad väärtuslikud ökosüsteemid ning nende kaitse, taastamine ja jätkusuutlik majandamine on hädavajalik, et säilitada elurikkust ning tagada inimeste ja looduse heaolu toetavate hüvede pakkumine.