Sirvi Autor "Prangel, Elisabeth, juhendaja Helm, Aveliina, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Rohumaade metsastamise ajalugu, tulevik ja ökoloogilised mõjud
(Tartu Ülikool, 2025) Leppik, Roberta; Prangel, Elisabeth, juhendaja Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Nõukogulikud metsastamise kampaaniad, mille eesmärgiks oli suurendada metsade pindala, põhjustasid Eestis paljude elurikkate niidukoosluste metsastamist. Tänapäeval on metsastamise kampaaniad muutunud uuesti aktuaalseks, aga seekord pigem kliimamuutuste tõttu. Rohumaade metsastamisega soovitakse siduda atmosfäärist süsihappegaasi, mis on üks peamine kasvuhoonegaas, et leevendada kliimamuutusi. Nii maailmas kui ka Eestis on rohumaade arvukus aastatega langenud ning on endiselt langustrendis. Rohumaid on pindalaliselt vähe, mistõttu on nende säilitamine oluline, kuna rohumaad on sageli väga elurikkad, omades mitmeid looduslikke ning kultuurilisi väärtusi. Oluline on pöörata rohkem tähelepanu rohumaade taastamisele, kuna rohumaad on olulised, et säilitada muutuvas maailmas elurikkus ja ökosüsteemiteenuste pakkumine. Lisaks võivad rohumaad aidata kliimamuutusi leevendada, kuna seovad märkimisväärses koguses süsinikku stabiilselt maa alla. Rohumaade kaitse ja säilitamine on oluline nii Eestis kui ka maailmas, kuna nende alade kaitse hõlmab paljude erinevate elusorganismide elupaikade alles jäämist. Metsastamine mõjub halvasti rohumaade ökosüsteemile, mistõttu tuleks hoiduda rohumaade metsastamisest. Rohumaade metsastamise asemel võiks taasmetsastada metsamaad, metsastada degradeerunud alasid, nagu mahajäetud põllumaid ja kaevandusalasid, ning linnapiirkondi, kuna nendel aladel soodustab metsastamine nii elurikkust kui ka aitab leevendada kliimamuutusi. Lisaks on rohumaade metsastamise pikaajaline tõhusus seatud kahtluse alla, mistõttu soovitatakse kliimamuutuste leevendamisel metsastamist kasutada ainult osana mitmetahulisest strateegiast, mitte ainukese lahendusena. Soviet afforestation campaigns, aimed at increasing the area of forests, led to the afforestation of many biodiverse grasslands in Estonia. Today, afforestation campaigns have become relevant again, but this time more due to climate change. The aim of grassland afforestation is to sequester carbon dioxide, which is one of the main greenhouse gases, from the atmosphere to mitigate climate change. Both in the world and in Estonia, the area of grasslands has decreased over the years and is still on a downward trend. The area of grasslands is little, which is why their preservation is important, as grasslands are often very biodiverse with many natural and cultural values. It is important to pay more attention to the restoration of grasslands, as grasslands are important for maintaining biodiversity and the provision of ecosystem services in a changing world. In addition, grasslands can help mitigate climate change by sequestering a significant amount of carbon in a stable manner underground. The protection and preservation of grasslands is important both in Estonia and in the world, as the protection of these areas involves the preservation of habitats for many different living organisms. Afforestation has a negative impact on grassland ecosystems and because of that grassland afforestation should be avoided. Instead of afforesting grasslands, forest lands could be reforested, degraded areas, such as abandoned agricultural lands or mines, and urban areas could be afforested, as afforestation in these areas both promotes biodiversity and helps mitigate climate change. Additionally, the long-term effectiveness of grassland afforestation has been questioned, which is why it is recommended that afforestation is used only as part of a multifaceted strategy for climate change mitigation, not as the main solution.