Sirvi Autor "Priks, Hans" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Life within 3D-printed engineered living materials based on micellar hydrogels
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-07) Priks, Hans; Tamm, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aastakümneid on üleilmne majandus järginud lineaarset majandusmudelit – võta, kasuta, viska ära. See lähenemine on olnud lühiajaliselt väga tõhus, kuid on pikaajaliselt keskkonnale laastav. Fossiilkütused on käivitanud meie tööstuse, plastid on kujundanud meie maailma ning tarbimiskultuur on loonud hiiglaslikud jäätmemäed. See areng on aga tulnud kalli hinnaga: tõusvad temperatuurid, ebastabiilsed ilmamustrid ja degradeerunud ökosüsteemid. Paljude jaoks peitub jätkusuutlik lahendus ringbiomajanduse kontseptsioonis, kus bioloogilised ressursid asendavad fossiilkütused tööstuse selgroona ning ressursse hoitakse ringluses võimalikult kaua. Niisuguse ülemineku keskmes on biotehnoloogia. Elusad mikroorganismid (näiteks bakterid, pärmid, vetikad) ja eukarüootsed rakud (näiteks imetajarakud) – võivad toimida miniatuursete tehastena, mis muudavad taastuvad lähteained väärtuslikeks toodeteks. Geenitehnoloogia ja sünteetilise bioloogia areng on võimaldanud neid elusaid süsteeme üha suurema täpsusega suunata tööstus- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, laiendades bioloogilisel teel saavutatavate toodete ja funktsioonide spektrit. Kuid ka elusrakkudel on piirangud. Tootlikkuse säilitamiseks vajavad nad tavaliselt hoolikalt kontrollitud ja steriilset keskkonda. Aja jooksul, eriti keerukates või muutuvates tingimustes, võib nende jõudlus geneetilise ebastabiilsuse ja mutatsioonide kuhjumise tõttu halveneda, viies funktsionaalsuse kaoni või kontrollimatu paljunemiseni. Lisaks on bioturvalisuse tagamine ja geneetilise materjali lekkimise vältimine looduslikesse ökosüsteemidesse jätkuv väljakutse. Need piirangud rõhutavad materjalipõhiste strateegiate vajadust – näiteks rakkude kapseldamine konstrueeritud elusmaterjalidesse (ingl. k. engineered living materials, ELMs), mis pakuvad füüsilist kaitset, vabanemisekontrolli, keskkonnatingimuste puhverdamist ja stabiilseid mikrokeskkondi, suurendamaks nende sünteetiliste bioloogiliste süsteemide töökindlust. Elusmaterjalides rakendamiseks on uuritud mitmesuguseid biopõhiseid ja biopolümeerseid materjale. Paraku ei ole enamik neist bioloogiliselt inertsed ning võivad seetõttu olla vastuvõtlikud mikroobsele degradeerumisele või nende samade organismide põhjustatud ensümaatilisele lagunemisele, keda nad on mõeldud majutama, mis omakorda piirab nende kasutamist pikaajalistes biotootmise protsessides. Käesolev töö uurib UV-ristsidestatavaid mitsellaarseid hüdrogeele kui struktuurseid platvorme ELM-ide 3D trükkimiseks. Töö keskendub sellele, kuidas mitsellaarsed hüdrogeelid suunavad rakkude ruumilist organiseeritust, paljunemist, fenotüüpi ja metabolismi. Laiem eesmärk oli määratleda disainireeglid skaleeritavate, ruumiliselt organiseeritud ja metaboolselt programmeeritavate elussüsteemide loomiseks.
Nitrogen removal in anaerobic ammonium oxidation process-based bioelectrochemical system.
(Tartu Ülikool, 2020) Nava, Antonio Ivan Manuell; Zekker, Ivar; Priks, Hans; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Nitrogen removal process was studied in a microbial electrosynthesis (BES) system at different applied voltages. Three different inoculation methods were compared and cyclic voltammograms were generated to evaluate changes on the bioelectrodes. Results from this study showed that after electrode inoculation gradually lowering the applied potential over a long period of time results in improvement of the nitrogen removal rates. Cyclic voltammetry sowed a strong correlation between the nitrogen removal efficiency of a biocathode and its specific capacitance. This study contributes to the idea that an electrical potential of -0.5 V could result in an increase of ~30% on the nitrogen removal rate of a bioelectrode using anammox process.
Poloksameer 407 allüülderivaadi süntees ning selle sobivus elusmaterjali maatriksiks
(Tartu Ülikool, 2024) Nagel, Lisette ; Priks, Hans; Tamm, Tarmo; Mäeorg, Uno; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Bakalaureusetöö raames uuriti võimalust luua varasematest UV-polümeriseeritavatest poloksameer 407 (edaspidi F127) põhinevatest derivaatidest keemiliselt stabiilsem F127 derivaat, mida saaks kasutada elusmaterjali maatriksina. Uurimiseks valiti F127 diallüül. Töö käigus leiti sobiv sünteesimeetod F127 diallüülderivaadi valmistamiseks ning lähteaine konversiooni määrati tuumamagnetresonantsspektroskoopia abil. Uuriti võimalusi F127 diallüülderivaadi fotopolümeriseerimiseks. Polümerisatsiooni jälgimiseks ning moodustunud võrgustiku tugevuse hindamiseks mõõdeti reomeetriga materjali salvestusmooduli muutust fotopolümerisatsiooni käigus. Pundumisteguri ning polümeeri fraktsiooni hindamiseks viidi läbi pundumiskatsed. Töö tulemusena selgus, et F127 diallüülderivaati on küll edukalt võimalik sünteesida, samuti leiti meetod selle fotopolümeriseerimiseks, kuid saadud hüdrogeel ei omanud elusmaterjali maatriksi jaoks piisavat ristseotuse määra ja tugevust.
Polüpürrool mikrobioloogiliste kütuseelementide elektroodimaterjalina
(Tartu Ülikool, 2016) Priks, Hans; Tamm, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond