Browsing by Author "Proos, Mariann"
Now showing 1 - 3 of 3
- Results Per Page
- Sort Options
Item Eesti keele tajuverbi nägema polüseemia sorteerimiskatse põhjal(Tartu Ülikool, 2014) Proos, Mariann; Klavan, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutItem Meaning and usage of Estonian experience perception verbs(2021-02-17) Proos, Mariann; Klavan, Jane, juhendaja; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondFüüsiline võime tajuda meid ümbritsevat on midagi, mis ühendab kõiki inimesi. Samas on erinev see, kuidas me neid tajudega saadud kogemusi mõtestame. Keelest ja kultuurist tulenevalt kasutatakse maailma keeltes mitmeid erinevaid strateegiaid tajukogemuse väljendamiseks. Üks vahendeid, mille kaudu tajukogemust on võimalik edasi anda, on tajuverbid nagu nägema, kuulma või tundma. Tajuverbidel on tihti palju üksteisega seotud tähendusi – näiteks võime näha kassi, aga võime ka vaeva näha. Esimesel juhul on tegemist verbi nägema füüsilise tähendusega, teisel juhul aga abstraktse tähendusega. Doktoritöö peamisi eesmärke ongi anda ülevaade erinevatest tähendustest, mis on viiel eesti keele tajuverbil: nägema, kuulma, tundma, maitset tundma ja lõhna tundma. Verbide tähendusi ja nende kasutusvõimalusi vaadeldakse töös teiste maailma keelte kontekstis. Eesmärkide täitmiseks kasutatakse töös nii katselisi kui ka korpuspõhiseid meetodeid. Tulemused näitavad, et tajuverbide semantikas on jälgiavad nii eesti keele spetsiifilised kui ka maailma keelte kontekstis universaalsed mustrid. Nii näiteks on leitud, et väga paljudes keeltes kasutatakse tajuverbe väljendamaks mingit tüüpi teadmist või arusaamist, samas erineb keeliti see, milliseid tajuverbe selleks kasutatakse. Näiteks eesti keeles on verbil tundma ka kognitsioonitähendust, nt saab eesti keeles naabrit tunda või ka tunda vene kirjandust. Taktiilse tajuverbi sellised tähendused on maailma keelte kontekstis haruldased ning neid on leitud vaid mõnes Läänemere-äärses keeles nagu soome ja rootsi keel. Teisalt näitavad tulemused, et eesti keel sobitub kokku teiste lääne keelte ja kultuuridega, nii näiteks ei ole verbidel maitset tundma ja lõhna tundma eriti palju tähendusi, mis omakorda viitab ka nende tajude väikesele tähtsusele lääne kultuuriruumis.Item Mida ütleb korpus tähenduse kohta? Käitumisprofiili analüüsi ja klasteranalüüsi meetod tajuverbi nägema tähenduse uurimisel(Tartu Ülikool, 2016) Proos, Mariann; Klavan, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut