Browsing by Author "Proover, Marika"

Now showing 1 - 2 of 2

Loomade heaolu käsitlused ja problemaatika aretuse kontekstis
(Tartu Ülikool, 2014) Proover, Marika; Keerus, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Käesolev töö on pühendatud loomade heaolu erinevate käsitluste nõrkustele aretuse kontekstis, samuti heaolu mõjutavatele faktoritele, keskendudes seejuures koduloomade heaolu problemaatikale. Väidan, et aretusest ei saa rääkida indiviidipõhiselt, seetõttu käsitlen lähemalt ka liigi mõistet loomade heaolu diskussioonis. Minu töö esimene pool on pühendatud heaolu mõistele ja selle kolmele käsitlusele. Loomade heaolu ise on väärtuskoormatud kontseptsioon, ehkki selle taotluseks on kirjeldada looma elukvaliteeti, nii nagu tema ise seda tajub. Heaolu hindamisel saadav tulemus võib aga olulisel määral sõltuda sellest, milliseid fakte võetakse arvesse selle määramisel. Nii peavad tihtipeale tootjad ja avalikkus (või loomakaitsjad) loomade heaolust rääkides relevantseks erinevaid fakte ja jõuavad seetõttu nende heaolu hindamisel erinevate tulemusteni. Kõik kolm vaatluse alla tulevat käsitlust peegeldavad erinevaid suuri muresid, mis inimestel on seoses loomadega: kas loom on terve, ega loom ei kannata ja kas ta on õnnelik, kas loom saab elada ja käituda loomupäraselt (Palmer & Sandøe, 2011: 1). Samas kõnelevad need ka erinevatest eetilistest hoiakutest loomade suhtes (Rollin, 2003a: 30). Ka David Fraser ja Daniel Weary (2004: 55) rõhutavad, et loomade heaolu on sotsiaalselt konstrueeritud ja on oluline teada ning mõista selle taga olevaid eetilisi muresid.
The non-identity problem: accounting for future people and animals
(Tartu Ülikool, 2016) Proover, Marika; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis I have argued for adopting the de dicto meaning of future individuals in non-identity cases. Although many philosophers adopt de re meaning in the non-identity cases, there is no de re reading available before making an identity-fixing decision, we can only start taking de re individuals into account after conception. Adopting the de dicto meaning is the only way to take the future individuals – people and animals – into account before their identity is fixed while making decisions that will concern them. I have proposed that in situations where there is only the de dicto meaning available and where decision maker has special responsibilities toward de dicto, the de dicto harm might be significant enough to make the decision or action at least morally problematic. To better account for the animal examples introduced by Clare Palmer, I suggested to bring another layer to the non-identity cases and consider harms on the population level where appropriate. While considering harms to population (species or breed) might appear to consider harms to a third party, in procreative context, the individual cannot be viewed as totally separate from the populations they belong to.