Sirvi Autor "Pungas-Kohv, Piret" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Between maintaining and sustaining heritage in landscape: The examples of Estonian mires and village swings
    (2015-05-12) Pungas-Kohv, Piret
    Doktoritöö keskmes on maastik ja pärand kui protsessid. Teeside üldosas on pärandi kujunemist käsitletud mõistete säilimine ja säilitamine kaudu. Säilimist on määratletud kui iseeneslikku, holistilist kulgemist. Säilitamise korral on pärand objektina defineeritud ning säilitamine toimub läbi eesmärgipärase kaitsmise, tutvustamise vms tegevuse kaudu. Nende kahe kontseptsiooni valguses uuriti maastikus kahe näite, kiikede ja soode tähendusvälja muutumist viimase saja aasta jooksul. Üldosa jaguneb neljaks alaeesmärgiks, mis sisaldab kahe näite paigutumist säilimise ja säilitamise skaalale ning erinevate tegurite esitlusele, mis toetavad või takistavad minevikus tekkinu toimimist tänapäeval. Doktoritöö tulemusena on koostatud mudel, mis aitab kaardistada pärandi majandamisviise: A) elamise-kontseptsioon (living-in), kus kohalik inimene on ise pärandi looja/tarbija; B) elamus-kontseptsioon (jumping-into), kus pärandit külalisena tarbitakse; C) vaatlus-kontseptsioon (looking-at), kus inimene on pigem passiivse pealtvaataja rollis. Uurimuse käigus ilmnes, et külakiigekohad on ilmekaks elamise-kontseptsiooni näiteks. Kiikesid ja kiigekohti institutsionaalselt ei kaitsta; sageli on kiige ehituse taga kogukonna soov. Peamine kiigekohtade elushoidmist pärssiv tegur on hirm vastutuse ees, kui kellegagi kiikujatest peaks midagi halba juhtuma. Lahendusena on võimalik välja töötada turvalisemad külakiiged ning jagada vastutust kiikujate, kiigemeistrite ja maaomaniku vahel. Loodud mudeli rakendamine soodes aitas välja tuua, et soid käsitletakse eelkõige vaatlus-kontseptsiooni ja vähem elamus-kontseptsiooni kaudu. Elamise-kontseptsioon on säilinud marjade korjamise kontekstis. Soo kui looduspärandi säilitamine väljendub looduskaitselise ja loodusharidusliku tegevuse kaudu. Võib väita, et soode näitel pärandkultuur ja looduskaitse pigem välistavad üksteist, soodustades eelkõige vaatluspõhist pärandi majandamist. Vahetuma kontakti saamiseks tuleks soodes võimaldada ka elamus-põhist kasutust. Loodud pärandi toimimise mudel aitas ühtlasi tõestada, et säilitamine aitab defineerida pärandiobjekti, seevastu säilimine aitab objekti tegevuslikult elus hoida.