Browsing by Author "Puolokainen, Tarmo"

Now showing 1 - 5 of 5

Õppejõudude ja teadustöötajate töölepingute sõlmimise ja töö kvaliteedi hindamise praktika analüüs
(2013) Espenberg, Kerly; Puolokainen, Tarmo; Lees, Kadri
Käesoleva uuringu eesmärgiks on selgitada Euroopa Liidu liikmesriikide seadusandlust ja praktikat õppejõudude ja teadustöötajate töölepingute sõlmimisel ja töö kvaliteedi hindamisel. Oluline on seejuures kirjeldada, milliste meetmetega tagatakse objektiivsete töölepingute sõlmimine, st et töölepingud oleksid sõlmitud vastavalt töö iseloomule ja mitte isikule, kes ametikohta täidab.
Perepõhise asendushoolduse koolitusprogrammi PRIDE korralduse analüüs
(Tartu, 2016) Tamm, Gerly; Kann, Anneli; Puolokainen, Tarmo; et al.; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE; Tervise Arengu Instituut
Public agencies’ performance benchmarking in the case of demand uncertainty with an application to Estonian, Finnish and Swedish fire and rescue services
(2018-01-15) Puolokainen, Tarmo; Reiljan, Janno, juhendaja; Friedrich, Peter, juhendaja; O’Donnell, Christopher J., juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Uuringuprobleem. Kui riigiasutus jaotab oma ressursse, on nõudlus nende teenuste järele tihti kindlalt teadmata. Omamata täielikku teavet nõudlusest, kindlustab otsustaja ennast nõudlusšokkide vastu täiendavate ressurssidega (suurendab valmisolekut). Kulu- ja tõhususanalüüsid eeldavad üldjuhul, et nõudlust iseloomustavad parameetrid on teada (või ei pöörata sellele tähelepanu), mis on aga ebarealistlik ega arvesta teenuse osutamise keerukusega riigiasutuses. Enamasti toob see kaasa soorituse tõhususe liiga madala hinnangu. Üleliigset ressursivarustatust (valmisolekut) teenuste osutamiseks võib osaliselt selgitada otsustajate riskikartliku käitumisega, mistõttu peaks riskihinnang olema osa soorituse hinnangust, vältimaks sellise ressursivarustatuse käsitlemist ebatõhususena. Ex ante, võttes arvesse oodatud nõudlust, võib ressursside jaotus olla optimaalne, kuid mitte ex post, kui on teada reaalne nõudluse tase. Doktoritöö eesmärgiks oli välja töötada teoreetiline kontseptsioon ja rakendus, kuidas hinnata sooritust riigiasutuses, mis toimib ebakindla nõudluse tingimustes. Et hinnata mitme üksusega ja mitmel tasandil toimivat teenuseid osutavat riigiasutust ebakindla nõudluse tingimustes, loodi süsteem, milles hinnati (a) keskse riigiasutuse kulutõhusust, (b) allüksuste alavarustatust ja (c) allüksuste väljundtõhusust. Soorituse hindamiseks kasutati piirianalüüsi meetodeid (DEA, FDH, DFA) ning kontseptsiooni rakendati Eesti, Soome ja Rootsi päästevaldkonna näitel. Tulemused ja tähtsus. Päästeteenuseid pakutakse mitmete allüksuste poolt erinevates piirkondades. Teenuste osutaja otsustab esialgselt, kuidas ressursid (päästjad, masinad) erinevates piirkondades jaotada, teadmata seejuures, kui palju päästesündmusi seal tegelikult aset leiab. Allüksused hoiavad teatud valmisoleku taset, et vajaduse korral päästesündmusele reageerida. Valmisoleku tagamine on aga kõige kulukam komponent eelarves, mistõttu on oluline, et ressursid oleks jaotatud nii, et ei tekiks liigseid kulusid, st minimeeritakse valmisoleku taset optimaalse mahu ja kvaliteediga päästeteenuse pakkumiseks. Saadud tulemused näitavad veenvalt, et mudelid, mis arvestavad nõudluse ebakindlusega, hindavad kulutõhususe kõrgemaks kui standardsed mudelid, olenemata hindamismeetodist või hinnatud riigist.
Riigiasutuse soorituse hindamine (Eesti riiklike päästekomandode näitel)
(Tartu Ülikool, 2013) Puolokainen, Tarmo; Reiljan, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
Töökohapõhise õppe korraldusmudelite rakendamine kutsehariduses
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2016) Puolokainen, Tarmo; Kaunismaa, Imbi; Sammul, Marek; Nutt, Nele; Themas, Aivi; Aksen, Merli; Themas, Elvo
Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on üks kutseõppe õppevormidest, kus õpe toimub kooli või individuaalse õppekava alusel ning praktika osakaal töökohal moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust. Õpilasele määratakse juhendaja koolis ja praktikakohas kogu õppeajaks. Praktikakoht peab maksma õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil, mis ei tohi olla väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui õpipoisil on praktikakohaga kehtiv tööleping, makstakse tasu vastavalt töölepingule. Töökohalt määratud juhendajate ettevalmistuse ning juhendamiskulud kuni 50% ulatuses koolituskoha maksumusest tasub kool. Käesoleva uuringu eesmärk oli analüüsida õpipoisiõppe praegust olukorda Eestis, kirjeldada siin levinud õpipoisiõppe korraldusmudelid, hinnata levinud takistusi õpipoisiõppe pakkumisel ning soovitada lahendusi tuvastatud kitsaskohtade vähendamiseks ja õpipoisiõppe laiendamiseks.