Sirvi Autor "Puskar, Anett" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Nahka sisenevad peptiidid 2D ja 3D rakukultuuris(Tartu Ülikool, 2018) Puskar, Anett; Kurrikoff, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutNahka sisenevate peptiidide puhul on tegemist rakku sisenevate peptiidide alamklassiga, mis on võimelised suurendama erinevate lastmolekulide transporti nahka. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli kasutades tahke faasi peptiidisünteesi strateegiat sünteesida kaks nahka sisenevat peptiidi, SPACE (skin penetrating and cell entering, nahka läbiv ja rakku sisenev) ja SPEH (skin penetration enhancer heptapeptide, naha läbitavust suurendav heptapeptiid) ning hinnata nende ja R8 (kaheksast arginiinist koosnev peptiid) sisenemist nii 2D kui ka 3D rakukultuuris. Antud peptiidide hindamiseks 3D rakukultuuris alustati rekonstrueeritud epidermise mudeli protokolli väljatöötamisega. Olulisematest tulemustest leidsime, et kõik peptiidid olid võimelised rakku sisenema 2D inimese primaarsete keratinotsüütide rakukultuuris ja ei omanud olulist toksilist efekti rakkude metabolismile. 3D rakukultuuris peptiidi sisenemist ei olnud võimalik hinnata ja töös esitatud protokoll vajab veel optimeerimist.Kirje Peptiidi vahendusel laetud ekstratsellulaarsed vesiikulid omavad transfektsioonivõimet in vitro ja in vivo(Tartu Ülikool, 2020) Puskar, Anett; Kurrikoff, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutEkstratsellulaarsete vesiikulite (extracellular vesicles, EV) puhul on tegemist väikeste, nanosuuruses osakestega. Antud membraanseid vesiikuleid toodavad valdavalt kõik rakutüübid ja need sisaldavad erinevaid lipiide, suhkruid ning nukleiinhappeid. EV-de rolliks on rakkudevahelise kommunikatsiooni vahendamine ja seetõttu on need kergesti omastavad teiste rakkude poolt, tehes EV-dest võimaliku ravimi transpordivektori. Antud töö eesmärgiks oli näidata, et EV-de laadimiseks nukleiinhappega on võimalik kasutada keemilist transfektsiooni rakku siseneva peptiidi PF14 vahendusel. Selliselt laetud EV-sid oli võimalik kasutada transfektsiooniks nii imetaja rakukultuuris, kui ka imetaja organismis, kusjuures EV-de füüsikalised omadused erinesid transfektsiooniks kasutatud kompleksi omadustest