Browsing by Author "Puus, Uuno"

Now showing 1 - 2 of 2

Structural performance as a success factor in software development projects – Estonian experience
(2012-05-11) Puus, Uuno
Tarkvaraarenduse projekt on sama vana mõiste kui tarkvaraarendus ise. Pikale ajaloole vaatamata on tarkvaraprojektide edukuse protsent jätkuvalt madal. Sellise olukorra üheks põhjuseks on asjaolu, et tarkvaraprojekti edukus on erineva tähendusega projekti eri osapoolte jaoks. Enamasti on tarkvara arendusprojektides sellisteks erinevateks osapoolteks arendusmeeskond kui tarkvara looja, ettevõtte juhtkond ja loomulikult loodava tarkvara kasutaja. Doktoritöös on kirjeldatud struktuurne tulemuslikkus on meetod, mis võimaldab analüüsida eelpool nimetatud erinevate osapoolte, sageli vastuolulisi huvisid. Töö eesmärk on identifitseerida tarkvaraprojekti eriomadused, mis on aluseks projektimeeskonna struktuursele tulemuslikkusele ning kirjeldada ja üldistada struktuurse tulemuslikkuse mudelid Eesti projektimeeskondade näitel. Tulemusena on valminud struktuurse tulemuslikkuse kui õppiva organisatsiooni keskkonna kirjeldus tarkvara projektimeeskonna jaoks. Seda keskkonda kirjeldab õppiva organisatsiooni nii kolme- kui ka viiefaktoriline mudel. Juhtimisülesandena pole sageli võimalik otseselt protsessi tulemuslikkust parandada. Seda on võimalik teha vaid struktuurse tulemuslikkuse suurendamise ehk siis projekti keskkonna parandamise kaudu. Samas kulutab struktuurse tulemuslikkuse suurendamine projekti jaoks eraldatud ressursse, seega jääb projekti otsese edenemise jaoks neid vähem. Projekti õnnestumise tõenäosust suurendab projekti struktuurse tulemuslikkuse parandamine vaid sel juhul, kui selle läbi saadav aja kokkuhoid on suurem kui struktuurse tulemuslikkuse parandamiseks kulunud aeg.
Tartu Ülikooli Ideelabori veebikeskkonna arendus
(Tartu Ülikool, 2012) Laur, Lauri; Puus, Uuno; Niitsoo, Margus; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Antud bakalaureusetöö käigus valmis portaal nimega Ideeorg. Portaali saavad kasutajad lisada oma ideid ning vaadata teiste kasutajate poolt sisestatud ideid. Samuti saavad kasutajad sisestada infot enda kohta ning selle kohta, millistes projektides sooviksid nad osaleda. On olemas ka otsing, kust saab otsida kasutajale huvipakkuvaid ideid ning sobivate oskustega inimesi enda idee teostamiseks. Portaalil on ka foorum, mis on mõeldud kasutajate omavaheliseks suhtluseks ning arutlemiseks lisatud ideede üle. Töös toodi välja portaali põhifunktsioonid ning nende funktsioonide teostus. Antud bakalaureusetöö annab ka ülevaate portaali ülesehitusest ning kasutusvõimalustest. Samuti on antud ka lühike ülevaade Tartu Ülikooli Ideelaborist. Veebilehe arendamisel tuli ületada ka mitmeid raskusi. Üheks kõige keerulisemaks oli kasutajate autentimise loomine. Seda eelkõige sellepärast, et kasutajad pidid saama portaali siseneda läbi foorumi sisselogimise vormi, portaali põhilehtedel asuva sisselogimise vormi kaudu ning ka kasutades suhtlusvõrgustikku Facebook. Kõigi nende kolme integreerimine ühte süsteemi nii, et kõik kasutaksid ka ühtset andmebaasi oli suhteliselt keeruline ning ka autorile väga arendav. Üheks huvitavamaks osaks oli suhtlusvõrgustike Facebook ja Google Plus nuppude Meeldib ja +1 lisamine. Selle käigus tuli palju uurida nende suhtlusvõrgustike rakenduse programmeerimise liideseid, mis andsid hea ülevaate suhtlusvõrgustike kasutamisest loodavates veebilehtedes. Kuna suhtlusvõrgustikud on väga populaarsed, siis usub autor, et saadud oskusi saab ta tulevikus ka edaspidi rakendada. Loodud portaali on võimalik ka edasi arendada. Bakalaureusetöö piiratud mahu tõttu ei olnud võimalik sinna juurde arendada kõiki lisafunktsioone, mis alguses plaanitud oli. Portaali edasiarendamine on võimalik, kuna arenduse käigus on järgitud häid programmeerimise tavasid ning antud töö käigus on valminud ka ülevaade olemasolevast portaalist. Piltide ning manuste lisamine ideedele on üks võimalikest lisadest, mida võiks tulevikus Ideeoru portaalile juurde lisada.