Sirvi Autor "Raave, Doris Kristina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Classroom digital technology integration – a double-edged sword? Engaging and practical yet harmful
(Tartu Ülikool, 2023) Raave, Doris Kristina; Roldan Roa, Eric; Pedaste, Margus; Saks, Katrin; Saks, Katrin, juhendaja; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L’efficacité de la rétroaction corrective écrite et ses variables contextuelles
(Tartu Ülikool, 2021) Raave, Doris Kristina; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Cette étude cherche à contribuer dans le domaine de la recherche d’investigation des relations entre le contexte de la RC écrite (désormais la RCÉ) et son efficacité. Nous menons la recherche en nous concentrant sur quelques variables individuelles telles que la motivation, les croyances et le niveau. Selon Ye Han (2019) ces derniers peuvent être considérés ensemble comme agentivité, qui détermine la perception et l’usage des potentialités d’apprentissage, dans notre contexte, le nombre des instances de rétroaction. Pour cette raison, nous nous intéressons plus spécifiquement à savoir si est dans quelle mesure l’agentivité et l’engagement sont interreliés et si le nombre des instances d’apprentissage les affecte. Les concepts d’agentivité et d’engagement dans le cadre de ce travail seront expliqués plus en détails dans la partie 1.2.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Le rôle de la perception de L1 et de L2 dans l'acquisition de L3 : une étude de cas
(Tartu Ülikool, 2019) Raave, Doris Kristina; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Le but de ce mémoire était de mieux comprendre la perception de la L3 lors du premier contact avec elle. Nous avons observé quelques effets d’influence interlinguistique, donc d’une langue source sur la perception et l’acquisition d’une langue cible (Odlin 1989), qui estbaséesurlasimilaritéoulaproximitédeslangues, dont nous séparons trois classes : la proximité génétique, la ressemblance typologique, la perception psychotypologique (Bardel et Falk 2010) qui à son tour dépend de diverses variables, comme de la connaissance métalinguistique de l’apprenant (Paradis 2009).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Socio-ecological enactment process (SEEP) model for understanding digital technology integration
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-22) Raave, Doris Kristina; Pedaste, Margus, juhendaja; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Seni on nii teaduses kui ka praktikas küsitud peamiselt: „Mida on vaja, et koolis digitehnoloogiat kasutada?“. Vastuseks on pakutud kiiremat internetti, uusi tahvelarvuteid või õpetajate digikoolitusi. Kuigi need tingimused on oluline alus, ei ole need piisavad, et tagada digitehnoloogia tähenduslikku kasutamist. Tähelepanuta on jäänud küsimused „kuidas“ ja „miks“. Siinne doktoritöö väidab, et digitehnoloogia väärtus ei peitu seadmes endas, vaid selles, kuidas õpetaja seda konkreetses klassiruumi olukorras kasutab. Klassiruum on ettearvamatu ja dünaamiline keskkond, kus ei toimi etteantud retseptid, vaid professionaalne otsustusvõime. See on Aristotelese kirjeldatud praktiline tarkus ehk oskus valida õige meetod või vahend õigel ajal. Töös välja töötatud raamistik SÖRM (sotsiaal-ökoloogiline rakendusprotsessi mudel) näitab, et õpetamisprotsess on pidev dünaamiline otsustusprotsess eesmärkide, osapoolte vajaduste ning ümbritsevate võimaluste ja keskkonna vahel. Siinne doktoritöö, mis põhines pea 170 koolitunni vaatlusel ja 80 õpetaja intervjuul, kinnitas, et digitehnoloogia kasutamine ei ole jäik stiil, vaid pidev ja ajas arenev tegevus. Doktoritöö peamine sõnum on, et digitehnoloogia rakendamine on aktiivne tegevus, mitte vaid soodustavate tingimuste passiivne tagajärg. Digitehnoloogia hariduslik väärtus realiseerub alles õpetaja praktilise tarkuse ja tegevusvõimekuse kaudu, mis kujuneb tema isikliku valmisoleku, klassiruumi hetkevajaduste ja toetava koolikeskkonna koosmõjus. SÖRM aitab mõista, kuidas ja miks pedagoogilised praktikad tegelikkuses kujunevad, ning suunab meid looma õpetajale toetavat keskkonda, tagades talle näiteks piisavalt aega koostööks, refleksiooniks ja pidevaks arenguks toetavas õpikogukonnas. Selline lähenemine on aluseks tõhusamaks hariduspoliitikaks, kus õpetajat usaldatakse ja toetatakse kui eksperti, sest vaid tema professionaalne otsustusvõime suudab muuta digitehnoloogia õppetöös tähenduslikuks.