Browsing by Author "Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja"
Now showing 1 - 20 of 42
Results Per Page
Sort Options
Item 1919. aasta Muhu- ja Saaremaa mäss ning selle kuvandid eestikeelses ajakirjanduses perioodil 1919-1940(Tartu Ülikool, 2017) Tärk, Eimar; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutItem 1949. aasta küüditamine kaasaegsete mälestustes. Loode-Tartumaa näite põhjal(Tartu Ülikool, 1998) Kärner, Anneli; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutItem 1949. aasta märtsiküüditatutele elu asumisel Novosibirski oblastis(Tartu Ülikool, 2003) Tammekunn, Kersti; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutItem Abielulahutused Eestis 1921-1936(Tartu Ülikool, 2015-09-22) Tammik, Kristel; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondItem Abielulahutuste põhjused Viljandi-Pärnu Rahukogu lahutustoimikutes 1923-1940(Tartu Ülikool, 2022) Mägi, Marilyn; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondItem Baltisakslaste suhtumine eestlastest kaasmaalastesse 1918.aasta okupatsiooni perioodil.(Tartu Ülikool, 2015-09-22) Kägu, Liis; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutItem Eesti elanikkonna reaktsioonid Saksa propagandale 1941–1944(Tartu Ülikool, 2013) Tark, Triin; Maripuu, Meelis, juhendaja; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondItem Eesti julgeolekupolitsei Saksa politseiasutuste süsteemis 1941-1944(Tartu Ülikool, 2005) Kuusik, Argo; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutItem Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi tegevus 1949. a. märtsiküüditamise ettevalmistamisel Saaremaa osakonna näitel(Tartu Ülikool, 2007) Kahar, Andres; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutItem Eesti plakatikunsti areng aastatel 1964-1990(Tartu Ülikool, 2015-09-22) Ehman, Saara-Merilin; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutItem Eesti revolutsioonilise kaitsepolgu isikkoosseis ja parteiorganisatsiooni tegevus detsember 1918 - juuni 1919(Tartu Ülikool, 2019) Koor, Ott; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutItem Eesti sõdur võõras mundris. Eestlastest ajateenijad Nõukogude Liidu relvajõududes 1968-1991(Tartu Ülikool, 2009) Luts, Kristjan; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondItem Eesti sõdurid Esimeses maailmasõjas: sõjakogemus ja selle sõjajärgne tähendus(2016-06-21) Esse, Liisi; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.Saja aasta möödumine Esimese maailmasõja puhkemisest aktualiseeris teemakohast ajalookirjutust nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis ja mujal Ida-Euroopas, kus ilmasõda tunti seni pigem “unustatud sõjana”. Sellest tulenevalt on siinses ajalookirjutuses tulnud nähtavale mitmed lüngad, eriti sõja ühiskondlike ja kultuuriliste aspektide käsitlemisel. Viimaste hulka kuulub sõdurite kogemuse ja selle sõjajärgse tähenduse analüüs, mis on antud doktoritöö uurimisülesanne. Tuginedes eesti sõdurite kirjadele, päevikutele ja mälestustele ning veteranide organisatsioonide materjalidele, analüüsib väitekiri Esimeses maailmasõjas Vene armee koosseisus osalenud eestlastest sõdurite sõjakogemuse ühisosa, selle eripäraseid ja/või seni vähest tähelepanu pälvinud komponente. Töö käsitleb sõja kestel omandatud kogemust ning viimase tähendust pikemal aegreal, st kogemusele hinnangu andmist ja selle rakendamist 1920.–1930. aastate ning nõukogude perioodi teisenenud ühiskondlik-poliitilistes oludes. Analüüsides eestlaste sõjakogemuse iseloomulikumaid komponente (vaenlase- ja enesekuvand, suhted kaassõdurite ja kodurindega, kojupöördumine), neid mõjutanud tegureid (nt Vene armee taustsüsteem, ilmasõjale järgnenud konfliktid) ning kogemuse sõjajärgset tähendust, astub töö diskussiooni maailmasõja alase lokaalse ja rahvusvahelise historiograafiaga ning juhib tähelepanu vajadusele Vene armees teeninud väikerahvaste kogemuse problemaatikat, aga ka erinevaid “pika” Esimese maailmasõja aspekte idarindel kompleksselt analüüsida.Item Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli saksa üliõpilaskonna organisatsioonid 1920-40(Tartu Ülikool, 2010) Tark, Triin; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutItem Eestlastest ajateenijad ja ohvitserid Nõukogude Liidu relvajõududes 1956–1991(2017-03-27) Luts, Kristjan; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool.Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondEestlaste teenistus NSV Liidu relvajõududes pärast Teist maailmasõda on ajalooteaduses seni tagasihoidlikku kajastamist leidnud uurimisteema. Samas on selle ühiskondlik tähendus märkimisväärne: ajavahemikul 1956–91 puudutas kohustuslik ajateenistus enam kui 170 000 eestlasest noormeest, neile lisandub 500–600 eestlasest kaadriohvitseri ning umbes 15 000–20 000 reservohvitseri. Väitekiri, mis tugineb Eesti Sõjamuuseumi eestvedamisel läbi viidud ankeetküsitlusele, intervjuudele, mitmesugustele isikuloolistele dokumentidele ja arhiivimaterjalidele, analüüsib nende meeste teenistuskogemusi läbi kolme aastakümne. Töös käsitletakse nii NSV Liidu relvajõududes teeninud ajateenijate ja ohvitserkonna üldisemat andmestikku kui spetsiifilisemaid küsimusi alates relvajõudude suhetest kohaliku elanikkonnaga, sõjalis-haridusliku kompleksi, sh sõjalise algõpetuse ja ALMAVÜ süsteemi rakendamist teenistuseks ettevalmistamisel, ajateenistuse ning kaadri- ja reservohvitseride teenistuse üldist korraldust ja seda mõjutanud tegureid. Teenistuse põhijoonte kõrval analüüsitakse rahvuslikust taustast tingitud eripärasid, identiteediküsimusi, ajateenistusest kõrvalehoidumise aspekte, määrustikuväliseid suhteid ning hinnanguid teenistuskogemusele tervikuna. Väitekirja viimane osa analüüsib eestlastest Nõukogude ohvitseride panust taasiseseisvunud Eesti kaitseväe ülesehitamisel. Väitekirjas tehtud järeldused ei pretendeeri üldkehtivusele, selleks olid teenistusolud liialt erinevad. Küll aga joonistuvad välja eestlastest ajateenijate ja ohvitseride teenistuskogemuse unikaalsed tahud ning korduvad mustrid, mis võimaldavad luua seoseid vastavasisuliste rahvusvaheliste uuringutega ning asetada eestlaste teenistuskogemus laiemasse konteksti, olles seeläbi aluseks edasistele võrdlevatele uurimusteleItem Esimese maailmasõja ja Vabadussõja mõju Hanila, Karuse ja Varbla kihelkondade rahvastikuprotsessidele (luteri ja õigeusu kirikumeetrikate põhjal)(Tartu Ülikool, 2016) Truuman, Eliis; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool.Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutItem „Hiiumaa jäägu hiidlastele!”: Liikumispiirangud Hiiumaa ja mandri vahel aastail 1987–1993(Tartu Ülikool, 2018) Koppel, Taavi; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondItem Hiiumaa piiritsoon 1940-1941 ja 1944-1991(Tartu Ülikool, 2015-09-21) Koppel, Taavi; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutItem Isikulooline perspektiiv Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloos 1920–1940(2018-07-09) Tammela, Mari-Leen; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondNõukogude Liidu lagunemine avas võimalused käsitleda kommunistliku liikumise ajalugu senisest mitmeplaanilisemalt ja tõi teaduskäibesse tohutu hulga uusi allikaid eriti aastail 1919–1943 tegutsenud Kommunistliku Internatsionaali (Komintern), selle rahvuslike sektsioonide ja liikmete kohta. Sellest tõukus täiesti uus kommunistliku liikumise ajaloo uurimise laine, mis kasutas ära just isikuloolise materjali rikkalikke võimalusi ja seadis parteiajaloos esiplaanile inimese. Kominterni üks sektsioonidest oli ka sõdadevahelises Eesti Vabariigis põrandaalune Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) ja siinne käsitlus on esimene katse uurida parteiga seotud inimeste tegevust üksikisiku perspektiivist. Väitekirjas esitatakse kaheksa aastail 1920–40 EKP liikmeks astunud inimese elulood. Nende abil analüüsitakse, milliste eesmärkidega ja milliste institutsioonide kaudu hakati Eestis kommunistliku partei tegevuses osalema. Isikulooline vaatenurk võimaldab mitmekihilist analüüsi, võttes arvesse perekondlikke ja kasvukeskkonna mõjusid, ühiskonna poliitilist laetust ja piirkondlikke eripärasid, mis inimesi nende valikuil mõjutasid. Et isiku tegevuse käsitlemine tähendas vajadust taasluua tema aegruumi laiemalt, avab töö mitmeid 1920.–30. aastate Eesti ühiskonna aktuaalseid probleeme. Kaheksa juhtumiuuringut ei võimalda kõikehaaravaid üldistusi, kuid pakuvad sissevaadet tegevuskeskkondadesse ja suhtlusringidesse, kus vasakpoolne ideoloogia levis. Samuti pakuvad need võimaluse asetada Eesti kommunistide tegevus laiemasse rahvusvahelise kommunistliku liikumise konteksti, võimaldades edaspidi võrdlevaid uurimusi näiteks teiste Kominterni rahvuslike sektsioonidega.Item Jõelähtme kihelkonna perekonnanimede areng 19. sajandil(Tartu Ülikool, 2021) Rikolas, Roland; Puss, Fred, juhendaja; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
- «
- 1 (current)
- 2
- 3
- »