Browsing by Author "Rahkema, Kristiina"

Now showing 1 - 3 of 3

Kvantkrüptograafiline positsiooni verifitseerimine juhusliku oraakli mudelis
(2016) Rahkema, Kristiina; Unruh, Dominique
Juhul kui kasutaja õigsuse kontrollimiseks on võimalik kasutada ainult tema asukohta, nimetatakse seda positsiooni verifitseerimiseks. Lihtsaim viis positsiooni verifitseerimisest on kasutaja kauguse mõõtmine keskpunktist (distance bounding). Verifitseerija paikneb kontrollitava ala keskel, saadab informatsiooni tõestajale ning kontrollib vastuse aega. Kuna selline ülesehitus ei ole alati soovitud, on võimalik kasutada ka teistsugust verifitseerijate asetust. Verifitseerijaid saab seada ümber tõestatava piirkonna, teatud liiki triangulatsioonis. Antud lõputöö muudab artiklis [Dominique Unruh, Quantum position verification in the random oracle model, CRYPTO 2014] esitatud positsiooni verifitseerimise protokolli, esitades uue versiooni protokollist, mis on turvaline väiksemal tõestataval piirkonnal. Algse protokolli\n\rturvalisuse tõestus kasutab kahe mängijaga põimunud kvantsüsteemide monogaamsuse mängu teoreemi. Lisades juurde ühe verifitseerija, defineerime uue kolme mängijaga põimunud kvantsüsteemide monogaamsuse mängu.\n\rTõestame et muudetud protokolli turvalisus sõltub uue kolme mängijaga mängu võidu tõenäosusest. Selgitame probleeme ja edusamme antud\n\rmonogaamsuse mängu tõestamisel. Võrdleme erinevaid kolme mängijaga monogaamsuse mänge ning tõestame mõned võidu tõenäosuste tulemused.
On Semigroups Amalgams
(Tartu Ülikool, 2013) Rahkema, Kristiina; Sohail, Nasir, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Consider two groups G1 and G2 intersecting in a common subgroup U. Can we find a group W such that G1 and G2 are contained in it and their intersection is still U? More formally, one asks if the group amalgam [U;G1,G2] is embeddable. This question (about the embeddability of group amalgams) was first posed by Otto Schreier. In 1927 he proved that all group amalgams are embeddable. It was then natural to ask if this result could be expanded to the class of semigorups. In 1957 N. Kimura constructed a counter example in his doctoral thesis, showing that this is not the case for semigroups. J. M. Howie proved in 1962 that a semigroup amalgam [U;S1, S2], in which S1 and S2 are groups, is embeddable if and only if U is also a group. Howie’s result was particularly interesting as it provided an infinite class of non-embeddable semigroup amalgams. In 1975 T. E. Hall generalized Schreier’s result to the class of inverse semigroups (Journal of Algebra 34, 375–385 (1975)). The aim of this thesis is to consider some situations where semigroup amalgams fail to embed. In the first chapter frequently used terminology and some needed lemmas are introduced. In the second chapter we discuss the existence of pushouts, a categorical notion that is linked with amalgamation. The last chapter, which concentrates on semigroup amalgams, provides some results regarding non-embeddable semigroup amalgams and establishes a link between pushouts and amalgamation.
Quality analysis of iOS applications with focus on maintainability and security aspects
(2023-10-09) Rahkema, Kristiina; Pfahl, Dietmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Nutitelefonidest on saanud meie elu lahutamatu osa. Iga asja jaoks on olemas äpp: sõnumite saatmiseks, internetipanga külastuseks, auto lukust avamiseks. Kahjuks on paljud neist rakendustest ebaturvalised. Turvavigu on avastatud sellistes rakendustes nagu Facebook, TikTok ja WhatsApp. Nende turvavigade raskusaste võib ulatuda andmelekkest kuni pahaloomulise koodi käivitamiseni, mis ohustavad meie kõige privaatsemaid andmeid. Androidi rakenduste kohta on läbi viidud palju uurin-guid, mis analüüsivad koodi kvaliteedi erinevaid aspekte, nagu hooldatavus ja turvalisus. On vähe toetavaid tööriistu ja iOS-i rakenduste kohta on teostatud väga vähe uurimistöid. iOS-i populaarsuse tõttu on oluline toetada arendajaid kvaliteetsete rakenduste loomisel nii turvalisuse kui ka hooldata-vuse osas. Selle lõputöö eesmärk on täiustada nii arendajate kui ka teadlaste tööriistade tuge ning täita mõned iOS-i rakenduste hooldatavuse ja turvalisusega seotud uurimislüngad. Esmalt arendasime välja Graphi-fySwifti – tööriista, mis tuvastab Swiftis kirjutatud projektides kasinaid koodimustreid. Seejärel rakendasime GraphifySwifti avatud lähtekoodiga iOS-i rakendustele ning analüüsisime kasinate koodimustrite levikut ja sagedust. Lisaks võrdlesime kasinaid koodimustreid iOS-i ja Androidi rakendustes. Nende täiendavate analüüside põhjal töötasime välja GraphfiyEvolutioni, laiendatava tööriista, mis suudab analüüsida nii hetkeseisu kui ka projektide arengut. Kasutasime GraphifyEvolutionit esialgseks kasinate koodimustrid evolutsiooni analüüsiks. Arendasime SwiftDependencyCheckeri – tööriista, mis leiab iOS-i rakendustest teavet kolmandate osapoolte teekide sõltuvuste kohta ja tuvastab ebaturvalised sõltuvused. Kasutasime GraphifyEvolutionit ja SwiftDependencyCheckerit, et luua Swifti ökosüsteemi kolmandate osapoolte raamistike jaoks raamistike sõltuvusvõrgu andmekogu. Kasutasime seda andmekogumit Swifti ökosüsteemi erinevate aspektide uurimiseks. Analüüsisime Swifti ökosüsteemi üldist arengut, paketihaldurite kasutamist, tehnilist välga raamistike sõltuvustes ja turvavigade levikut.