Sirvi Autor "Rahu, Ida" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Aromaatsete ühendite broomimine tahke KNO3 ja NaBr seguga
(Tartu Ülikool, 2016) Rahu, Ida; Kekišev, Ott, juhendaja; Järv, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Broomitud aromaatsetel ühenditel on laialdaselt kasutusalasid nii orgaanilises sünteesis kui ka ravimite, põllumajanduskemikaalide, tuletõkkevahendite ja värvainete tootmises. Klassikalise meetodina kasutatakse broomimiseks molekulaarset broomi ning Lewise happe katalüsaatorit. Molekulaarse broomi kõrge toksilisuse tõttu on järjest enam võetud kasutusele meetodeid, kus broom genereeritakse reaktsioonisegus. Käesolevas magistritöös uuriti NaBr ja KNO3 abil broomi in situ tekkereaktsiooni ulatust ja mehhanismi. Antud meetodiga sai edukalt broomida aktiveeritud aromaatseid ühendeid ning seda erinevates orgaanilistes solventides. Broomi enda tekkemehhanismis eksisteerib alguses nullaeg, mis on omane autokatalüütilisele reaktsioonile. Broomi oksüdeerimisel tekivad arvatavasti nitraatioonist nitritioonid, mis katalüüsivad edaspidist broomi teket.
Bromine formation in inorganic bromide/nitrate mixtures and its application for oxidative aromatic bromination
(2020-07-15) Rahu, Ida; Järv, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Üha enam pööratakse tähelepanu tehnoloogiate keskkonnasäästlikkusele ja jätkusuutlikkusele. Seetõttu lähtutakse ka keemias nn jätkusuutliku keemia põhimõtetest, mis ühendavad endas rohelise keemia printsiipe protsesside majanduslike ning sotsiaalsete aspektidega. Nende põhimõtete järgi tuleb keemilisi protsesse läbi viia, kasutades võimalikult ohutuid kemikaale maksimaalselt efektiivselt ja tekitades minimaalselt jäätmeid. Antud doktoritöös uuriti nende põhimõtete rakendamise võimalust aromaatsete ühendite broomimisel. Broomitud aromaatsed ühendid on laialdaselt kasutusel nii orgaanilises sünteesis, ravimite, põllumajanduskemikaalide, tuletõkkevahendite kui ka värvainete tootmises. Traditsiooniliselt kasutatakse broomimiseks molekulaarset broomi. Br2 on toksiline kemikaal, mille kasutamisega kaasnevad mitmed tervise- ja keskkonnariskid. Neid riske võimaldab vähendada broomi genereerimine reaktsioonisegus vahetult enne broomimist. Ühe võimalusena võib broomi saada reaktsioonisegus bromiidioonide ja tugeva oksüdeerija vahelise redoksreaktsiooni käigus. Käesolevas doktoritöös uuriti võimalust kasutada broomi tekkereaktsioonis oksüdeerijana kaaliumnitraati. Kaaliumnitraat on mõõdukalt tugev oksüdeerija, mistõttu on seda võrreldes mitme seni kasutatud oksüdeerijaga lihtsam käsitseda ja väheneb oluliselt kõrvalreaktsioonide toimumise võimalus. Uurimistöö jagunes kahte etappi, millest esimeses keskenduti broomi tekkereaktsiooni uurimisele ning teises tekkereaktsiooni kasutamisele erinevate aromaatsete ühendite broomimiseks. Br2 tekkereaktsiooni uurimisel selgus, et tegu on autokatalüütilise reaktsiooniga, kus nitraatioonide redutseerumisel tekkivad nitritioonid katalüüsivad edaspidist broomi teket. Töös näidati, et Br2 tekkekiirust on võimalik antud reaktsioonisegus kergesti varieerida, muutes orgaanilist lahustit ja reagentide hulkasid. Lisaks töötati välja kolm erinevat aromaatsete ühendite broomimismeetodit, mida oli võimalik kasutada nii aktiveeritud kui ka mitteaktiveeritud ühendite broomimiseks, varieerides bromiidioonide allikat (NaBr, HBr või AlBr3). Olulise aspektina tuleb mainida, et üks meetoditest toimub solvendivabades tingimustes, mis vähendab oluliselt protsessi käigus tekkivate jääkide hulka.
In situ genereeritud molekulaarse broomi tekkereaktsiooni uurimine
(Tartu Ülikool, 2014) Rahu, Ida; Kekišev Ott; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Machine learning for assessing toxicity of chemicals identified with mass spectrometry
(Tartu Ülikool, 2023) Rahu, Ida; Kruve, Anneli, juhendaja; Kull, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Real-world samples can contain hundreds to thousands of chemicals, with endocrinedisrupting chemicals (EDCs) posing a severe threat to human health. Unfortunately, reliable and rapid methods for detecting these compounds from complex mixtures are lacking. One of the potential solutions could be to leverage the capabilities of non-target liquid chromatography high-resolution mass spectrometry (LC/HRMS) combined with machine learning methods. This study aimed to investigate whether the biochemical activity of compounds can be estimated based on chemical fingerprints calculated from HRMS spectra and thereby flag the compounds that require further analysis due to the potential risk they pose to human health. For that, several classification models based on a variety of machine learning algorithms were trained, and their accuracy was evaluated using chemical fingerprints derived from experimental mass spectra. As a result, it was found that the proposed methodology has great potential in the field of in silico toxicology.