Sirvi Autor "Rahuoja, Liisa Maria" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Häirunud söömiskäitumise seosed emotsioonide regulatsiooni raskuste ning isiksuseomadustega teismelistel poistel ja tüdrukutel(Tartu Ülikool, 2021) Rahuoja, Liisa Maria; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöös uuriti häirunud söömiskäitumise seoseid emotsiooni regulatsiooni raskuste ning isiksusega 15- ja 16-aastastel poistel (N = 63) ja tüdrukutel (N = 98). Uuring viidi läbi Eesti üldhariduskoolides. Teismelised täitsid küsimustikke emotsiooni regulatsiooni raskuste, söömishoiakute ning isiksusejoonte kohta. Leiti, et nii poistel kui tüdrukutel esineb seos häirunud söömiskäitumise ja emotsiooni regulatsiooni raskuste vahel. Isiksuseomadustest tuvastati seos vaid neurootilisusega. Nii poistel kui tüdrukutel ennustab emotsiooni regulatsiooni strateegiate puudumise alaskaala häirunud söömiskäitumist, kuid poistel on ennustajaks ka emotsioonide mitteteadvustamine. Lisaks leiti, et poistel vahendavad emotsiooni regulatsiooni raskused seost neurootilisuse ning häirunud söömiskäitumise vahel. Töö tulemused aitavad mõista emotsiooni regulatsiooni raskuste ning neurootilisuse mõju häirunud söömiskäitumisele ning võivad olla kasuks ennetustöö planeerimisel.Kirje Kognitiivse empaatia mõju teismeliste hüpoteetilisele konfliktikäitumisele(Tartu Ülikool, 2024) Rahuoja, Liisa Maria; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uuringu eesmärk oli teada saada kognitiivse empaatia mõju hüpoteetiliste konfliktiolukordade lahendamisele ning lahenduskäigu põhjustele. Uuringus osales 277 teismelist vanuses 14-18. Teismeliste konflikti lahendamise viise ja põhjuseid uuriti hüpoteetiliste konfliktiolukordade abil. Eelnevalt paluti osalejatel meenutada ühte konfliktiolukorda vanematega. Ühel grupil paluti meenutada detaile konfliktist ning teist gruppi suunati mõtlema vanema perspektiivile konfliktiolukorras. Tulemustest selgus, et kognitiivse empaatia mõju esines ühe hüpoteetilise olukorra puhul, milleks oli huviringi valik. Selles olukorras kognitiivse empaatia manipulatsiooni läbinud teismelised kasutasid sagedamini läbirääkimist strateegiana ning manipulatsiooni mitteläbinud teismelised kasutasid sagedamini enesekehtestamist. Kognitiivsel empaatial mõju lahendamisstrateegiate põhjustele puudus. Tulemused näitasid, et lahendamisstrateegiate kasutus erines situatsiooniti. Nii kognitiivse empaatia manipulatsiooni läbinud kui ka mitteläbinud teismelised kasutasid kontserdile mineku situatsioonis peamiselt läbirääkimist, koduste tööde tegemise olukorras kasutati sagedamini järeleandmist, aga ka läbirääkimist ning enesekehtestamist ning huviringi valiku situatsioonis kasutati kõige sagedamini enesekehtestamist, kuid ka läbirääkimist. Samuti näitasid tulemused, et peamine põhjus strateegiate valikul on omakasu saavutamine ehk teismelised valivad lahendusstrateegia vastavalt sellele, mis aitab nende soovi täitumisele kaasa.