Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Raie, Grete" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Sfaleriidi mineralisatsioon graptoliitargilliidis: levik, iseloom ja genees
    (Tartu Ülikool, 2023) Raie, Grete; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesolevas töös uuriti Eesti graptoliitargilliiti eesmärgiga välja selgitada Zn esinemisvorm, selle petrograafilised omadused ning analüüsida jälgelemendilist koostist. Eelnimetatule toetudes, kirjeldati sfaleriidi võimalikku geneesi. Mineralisatsiooni petrograafilised suhted näitavad, et sfaleriit on tekkinud graptoliitargilliiti viimase faasina läbi diageneetilise settimise, levides tühimikes ning poorsetes liivakates vahekihtides. Sfaleriidi jälgelemendid omavad erinevaid signatuure lääne ja idatsoonis, kuid kaasneva markasiidi kristallivormide ja korrodeerunud servadega kvartsi põhjal võib öelda, et sfaleriidi esinemine graptoliit-argilliidi kihtides on tingitud kõrgtemperatuurilistest, madala pH-ga hüdrotermaalsetest fluididest.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Tiskre soojuspuuraugu aluskorra kivimite soojusjuhtivus
    (Tartu Ülikool, 2025) Raie, Grete; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesolev töö uuris Tiskres asuva soojuspuuraugus aluskorra kivimite soojusjuhtivust, et mõista piirkonna geotermilist potentsiaali. Töö käigus analüüsiti proove eri sügavustelt ning eri fraktsioonidega, et leida parimat analüüsi meetodit, mis selliste laboratoorsete katsete puhul töötaks. Töös selgitatakse välja kivimite soojusjuhtivused, toetudes tugevalt poorsusele, temperatuurile ning mineraalsele koostisele. Korrelatsioon poorsuse ja soojusjuhtivuse vahel viitab asjaolule, et poorsuse kasvuga soojusjuhtivus väheneb ning mõõtmised tehti, kasutades aeg-sõltuvaid meetodeid. Proovide analüüsimiseks kasutati kahte andurit: nõelandurit ja pinna-andurit, mis kumbki töötavad impulsside baasil. Nõelanduri puhul toodeti stabiilsemad ja usaldusväärsemad tulemused.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet