Sirvi Autor "Rammul, Aleksandra" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Measuring Uncertainty Related to Ingesting Data to DGGS
(Tartu Ülikool, 2025) Rammul, Aleksandra; Kmoch, Alexander, juhendaja; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Discrete Global Grid Systems (DGGS) offer a modern alternative to traditional coordinate-based spatial frameworks by dividing the Earth’s surface into equal-area cells, allowing for standardized, multiresolution geospatial analysis. However, while DGGS helps reduce geometric distortion and improves data handling, it does not eliminate the spatial uncertainty caused by the Modifiable Areal Unit Problem (MAUP). This thesis investigates how aggregation to DGGS grids influences the reliability of landscape metrics and whether uncertainty can be meaningfully quantified across different resolution levels. Using high-resolution land cover data from the Estonian Topographic Database (ETAK), landscape metrics such as patch density, percentage of like adjacencies, Shannon Diversity Index, and class proportion were calculated for hexagonal cells at multiple DGGS resolutions. The land cover class for each cell was assigned using nearest-neighbor matching with raster pixels. The analysis reveals that landscape metrics react differently to resolution changes depending on the spatial structure of the landscape. The results confirm that MAUP cannot be universally measured or avoided. Instead, spatial uncertainty must be approached through context-aware experimental design. While DGGS supports scalable and consistent analysis, its use does not remove the need for careful methodological planning to ensure valid interpretations of spatial patterns.
Muutused Peipsi järve jääoludes ja selle mõju veekogu temperatuurirežiimile ja fütoplanktoni dünaamikale
(Tartu Ülikool, 2022) Rammul, Aleksandra; Alikas, Krista; Ansper-Toomsalu, Ave; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimamuutused on üks suurimaid globaalseid probleeme, mis mõjutab kõiki geograafilisi üksusi ja põhjustab ka keemilisi ja bioloogilisi muutusi. 20. sajandi teisel poolel on õhutemperatuur tõusnud 1–1,7 0C (Nõges, 2001). Koos temperatuuriga tõuseb paljude keemiliste ja biokeemiliste protsesside kiirus, seega temperatuurimuutuste mõju veeökosüsteemidele on kõige intensiivsem kevadel, mis väljendub varasemas jääminekus, vegetatsiooniperioodi pikenemises ning veekogude produktiivsuse suurenemises; ka kõige märkimisväärsem temperatuuri juurdekasv on toimunud kevadel (Haberman jt, 2008). Kuna järve elustik on tugevas sõltuvuses jääperioodi pikkusest ja veetemperatuurist, siis võimaldab termilise režiimi modelleerimine paremini hinnata järve keskkonnaseisundit ja prognoosida selle võimalikke muutusi. (Haberman jt, 2008) Selles töös vaatame kliimamuutuste mõju just Peipsi järvele, sest Peipsi järv ja tema valgla on tugeva majandustegevuse mõju all ja selles piirkonnas toimuvad muutused mõjutavad väga paljude inimeste elukvaliteeti. Peipsi järve valgala pindala 47,800 km2 ning on elupaigaks mitmele tuhandele inimesele. Lisaks, Peipsi järve vetest saavad Eesti elanikud ligi 95% mageveekalasaagist ning Peipsit on peetud Tallinna potentsiaalseks veevarustuse allikaks. (Nõges, 2001). Seega, Peipsi järv on oluline territoorium paljude inimeste jaoks ja kliimaga seotud muutusi tuleb jälgida ja analüüsida, et vajadusel saaks varakult midagi ette võtta ja probleeme vältida. Bakalaureusetöö eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse perioodil 2002-2019 olnud muutusi Peipsi järve jääkatte esinemissageduses. Eesmärk on aga välja selgitada, kas muutuvates jääoludes on muutunud ka Peipsi järve temperatuurirežiim; teha kindlaks, kas aastatel, mil on lühem jääkatteperiood, on märgata ka muutust fütoplanktoni elutegevuses; võrrelda omavahel kontaktmõõtmiseid ja satelliitandmeid ning välja selgitada, mil määral need on teineteist toetavad. Et saavutada eesmärki analüüsitakse 20 aasta jooksul olnud muutusi Peipsi järve jääkatte esinemissageduses.