Sirvi Autor "Randma, Paavo" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Organisatsiooniline teovalitsemine – täideviija täideviija taga kontseptsioon teoorias ja selle rakendamine praktikas
(2011-02-16) Randma, Paavo
Käesolev väitekiri tegeleb karistusõiguse dogmaatika ühe kesksema küsimuse, nimelt täideviija mõistega. Lihtsustatult öeldes tuleb karistusõigusdogmaatikal tegelda küsimusega, keda tuleb süüteo toimepanemise eest karistada kui täideviijat. Käesoleva töö kirjutamise lähtealuseks on tõdemus, et nii teoorias kui ka praktikas toimub täideviija mõiste pidev laienemine. Täideviija ei ole mitte ainult see, kes paneb kuriteo ise toime, vaid järjest enam pööratakse pilk ka kaugemale, nn tagaseisjate ehk tegelike otsustajateni. Kaasaegne arusaam lähtub üha enam tõdemusest, et kuriteo toimepanemine ei sõltu mitte ainult konkreetsest üksikisikust, vaid süüteo paneb toime erinevate ülesannete jaotatusel põhinev kollektiiv. Kõige laiemalt määratletuna oleks täideviija seega ka isik, kes on vastutav teatud tagajärje põhjustamise eest ning seda sõltumata sellest, kas ta süüteokoosseisu realiseerimise mõttes ka tegelikkuses teo ise toime pani või mitte. Karistusõiguslikult etteheidetav tegu saab n.ö kollektiivseks loominguks, mis omistatakse üksikisikutele vastavalt nende osaluse ulatusele selles. Lisaks süüteo vahetule, omakäelisele täideviimisele otsib karistusõigus kriminaalpoliitilistel argumentidel seega ka süüteo täideviimise eest n.ö tegelikult vastutajat. Ka kuriteo toimepanemiseks käsu andja võib sellises kontekstis olla kuriteo täideviijaks. Väitekirjas võetakse uurida, millised on selle täideviija mõiste laienemise lähtekohad, kas selline täideviija mõiste laienemine iseloomustab ka Eesti karistusõiguse teooriat ja praktikat, kas selline laienemine on õigustatud ja meie seadusandlust silmas pidades üldse võimalik.