Sirvi Autor "Rannap, Riinu, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

A wader perspective to Boreal Baltic coastal grasslands: from habitat availability to breeding site selection and nest survival
(2022-04-25) Kaasiku, Triin; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rannaniidud on liigirikkad kooslused, mis pärast aastakümneid kestnud hääbumist on taastamistööde ja karjatamise tulemusena teinud nüüdseks läbi positiivse muutuse. Ometi ei ole sellest elupaigast sõltuvate ohustatud maaspesitsevate lindude – kahlajate – asurkonnad madalseisust taastunud. Doktoritöö keskendub eelkõige praktilise looduskaitse küsimustele eesmärgiga parandada killustunud rannaniitudel pesitsevate kahlajate seisundit. Töö põhitähelepanu on elupaiga ulatuse hindamisel, olulistel elupaiga tunnustel ning pesade ellujäämusel. Tulemustest nähtub, et rannaniitude hooldajatele makstav keskkonnatoetus mõjutab positiivselt kahlajatele sobiva rohustu kõrgusega alade laienemist. Elupaiganõudluse uuring näitas, et kahlajate pesitsusterritooriumid asuvad lompidele ja avatud rannajoonele lähemal ning metsast kaugemal kui võiks juhuslikult eeldada. Tõenäoline metsaserva vältimise põhjus on sealne kõrgem pesarüüste – metsa serva lähistel koorub hinnanguliselt vaid 7% pesadest. Madala koorumisedukuse taga on rebase suurem tihedus ja pesarüüste metsa servas. Enim ohustab kahlajapesi just rebane, kellele järgnevad šaakal, ronk ja mäger. Šaakali puudumine Hiiumaal andis võimaluse võrdlevalt mandriga selgitada selle liigi mõju pesade koorumisele, mis osutus kompenseerivaks – kuigi šaakal rüüstab pesi, tundub ta vähendavat rebase arvukust. Viimase, metoodilise uuringu, tulemusena selgus, et tehispesad ei ole sobiv alternatiiv kahlajapesade koorumisedukuse uurimisel rannaniitudel. Kuigi doktoritöö käsitleb Läänemere-äärseid rannaniite, võib tulemusi üldistada ka teistele killustunud märgadele rohumaadele. Enamus töösse kaasatud uuringutest käsitlevad kogu niidukahlajate kooslust. Selline harvakasutatav lähenemine aitab mõista mitmete koosesinevate liikide elupaiganõudlust ning näitab, et rannaniitude killustatus ja kõrge pesarüüste mõjutavad eri liike sarnaselt. Töö tulemuste põhjal tõstatub küsimus, kas rannaniitudel pesitsevad kahlajad võivad hetkel elada väljasuremisvõlas. Doktoritöö annab siiski lootust, et elupaiga edasise taastamise ja majandamise ning röövluskontrolliga on võimalik kahlajapopulatsioonide käekäiku parandada.
Ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera L.) levik ja populatsiooni seisundit ohustavad tegurid Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Pitsal, Selve; Maran, Tiit, juhendaja; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Focal species in wetland restoration
(2020-07-13) Soomets, Elin; Lõhmus, Asko, juhendaja; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Märgalakooslused on tuntud oma liigirikkuse ja eripäraste ökosüsteemide poolest. Inimtegevuse tagajärjel on looduslike märgalade pindala maailmas vähenenud 20. sajandist alates enam kui 50%. See on omakorda viinud paljude märgalasid asustavate liikide arvukuse languseni, s.h. niidukahlajad ja kahepaiksed, keda käsitletakse ka antud doktoritöös. Käesolevas töös uuritakse erinevate märgalaelupaikade (tiigid, märjad hooldatud rannaniidud ja metsanduse eesmärgil kuivendatud siirdesoometsad) taastamist Eestis, lähtudes elupaigatundlikest suunisliikidest. Erinevat tüüpi (looduslikud, inimtekkelised, spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud) väikeveekogude liigilise koosseisu ja struktuuri uuringust selgus, et kõige liigirikkamad on peamiselt harivesilikule rajatud veekogud. See tähendab, et harivesiliku tarbeks väikeveekogude taastamine ja rajamine loob sobivaid elupaiku ka teistele (pool)veelistele liikidele. Rannaniitude uuringus leiti, et ohustatud kahlajaliikidele (eriti niidurüdile) on sobivaimaks pesitsuspaigaks suurepindalalised ja laiad karjatatavad rannaniidud, kus puuduvad puud ning leidub ajutisi madalaveelisi lompe. Samuti oli neil niitudel arvukamalt kahepaikseid ja mitmekesisem soontaimestik. Tugevalt kuivendatud siirdesoometsade looduslikkuse taastamine osalise metsaraiega näitas, et kraavide varjulisuse vähenemise järgselt kasvas raba- ja rohukonna sigimisaktiivsus drastiliselt. Kraavide sulgemisest tingitud veerežiimi muutuse tagajärjel tekkisid osaliselt üleujutatud alad ja lombid, mis järgnevatel aastatel muutusid pruunide konnade eelistatud sigimispaikadeks. Doktoritöös selgub, et erinevates märgalasüsteemides on suunisliikide esinemise peamised tegurid sarnased: päikesele avatud veekogud või märgade laikudega suured killustamata niidualad. Mõnda neist tingimustest saab kiiresti taastada, näiteks võsa eemaldamise või kraavide sulgemisega. Siiski on tõenäoline, et eriti poollooduslikus keskkonnas (näiteks rannaniitudel või rajatud tiikide ümbruses), on vaja edasist võsastumist vältida pideva karjatamise või niitmisega. Suunisliikide kasutamise kohta märgalakoosluste taastamisel võib seega kokkuvõtvalt öelda, et ohustatud liikidele elupaikade taastamine tagab ka paljude teiste märgaladest ja vee-elupaikadest sõltuvate liikide suurema liigirikkuse.
Kõre (Bufo calamita) populatsiooni struktuur ja sigimiskäitumine levila põhjapiiril, Veskijärve asurkonna näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Puusalu, Linda; Soomets, Elin, juhendaja; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Kõre (Bufo calamita) populatsioonide dünaamika ja seisund Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Soomets, Elin; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Looduslikud ja spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud väikeveekogud: nende omadused ja olulisus mudakonnale (Pelobates fuscus), harivesilikule (Triturus cristatus) ning kahepaiksete liigirikkusele
(Tartu Ülikool, 2017) Magnus, Riin; Rannap, Riinu, juhendaja; Soomets, Elin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Niidukahlajate pesakoha valikut toetavad ja piiravad elupaiga omadused
(Tartu Ülikool, 2017) Kaasiku, Triin; Rannap, Riinu, juhendaja; Pehlak, Hannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Suguline dimorfism nastikute elupaigavalikut mõjutava tegurina
(Tartu Ülikool, 2015-07-20) Jürgenson, Martin; Rannap, Riinu, juhendaja; Trakimas, Giedrius, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
The impact of forest drainage on macroinvertebrates and amphibians in small waterbodies and opportunities for cost-e ffective mitigation
(2020-10-02) Vaikre, Maarja; Remm, Liina, juhendaja; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Väikesed ja/või ajuti kuivavad veekogud on erilised elupaigad: olles omadustelt väga heterogeensed, tõstavad need kohalikku liigirikkust ning pakuvad elupaika mitmetele unikaalsetele liikidele. Kuna väikeveekogude arv ja levik maastikus on seotud veehulga muutustega, on need inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Oluline väikeveekogude elustiku vaesumist põhjustav tegur on metsakuivendus. Vahetult pärast kraavide rajamist alaneb põhjaveetase, väheneb üleujutuste kestus ning suureneb äravool, kuna liigne vesi juhitakse kraavidega alalt välja. Tulemuseks on ulatuslikud kuivenduskraavide võrgustikud, mida perioodiliselt rekonstrueeritakse, st puhastatakse põhjasetetest ja taimestikust. Käesolevas töös uurisin kuivenduse ja kraavide rekonstrueerimise mõju väikeveekogude elustikule majandusmetsades ja kuivendatud kaitsealadel, keskendudes muuhulgas elustikumõju leevendusvõimalustele tiikide ja kraavilaiendite rajamise näol. Kuivenduse mõju väikeveekogude elustikule ilmneb nii elupaikade kao (lompide kuivamine), kui sellega kaasneva koosluste teisenemise ja üheülbastumise kaudu – väheneb veeselgrootute liigirikkus ning arvukus lompides ning teisenevad kraavide kooslused. Kaitsealadel ei ole kraavide looduslikule suktsessioonile jätmine jätkusuutlik, kuna varjulised kraavid kahepaiksetele väärtuslikke sigimispaiku ei paku, välja arvatud juhul kui kraavidel tegutsevad koprad. Ka majandusmetsades on kahepaiksete elujõuliste populatsioonide säilitamiseks vajalik leevendusmeetmete rakendamine, kuna nende eelistatud veekogud – kraavid ja raiesmikulombid – kipuvad rekonstrueerimisjärgselt suurema tõenäosusega kuivama. Veeselgrootutele ei ole leevendusveekogud n-ö “no net loss” meede, kuna kooslused erinevad loodulike lompide omadest, kuid sellegipoolest soodustavad leevendusveekogud kuivendatud maastikes neis harvemini esinevate liikide esinemist. Kokkuvõttes on leevendusveekogude rajamine üsna tõhus meede väikeveekogudega seotud liikide toetamiseks majandatavates metsades
Väikeveekogude taastamise mõju ohustatud kiililiikidele
(Tartu Ülikool, 2014) Torp, Timo; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond